Friday, October 30, 2009

...j2tkub...

Ma k2in jooksmas nyyd. Alati, kui midagi paremat teha ei ole, yritan ikka minna (st kui pole parasjagu sel ajal perega v6i s6pradega kuskil). Jalutan u poolteist km eemale Auditorio l2hedusse ja jooksen selle k6rvaloleval staadionil ringe. Ykskord, kui staadioni poole jalutasin, jalutasid mulle vastu yks noormees koos 4-5-aastase poisiga. Poiss ytles mulle minust m88dudes: "Corre con mucho cuidado!" (st u: "Ole h2sti ettevaatlik, kui sa jooksma l2hed!") ja naeratas. V2ga armas, tegi tuju kohe palju l6busamaks! :)

***

1. ja 2. novembril on Mehhikos pyha - dia de los muertos. Traditsioonina pannakse laud t2is igast erinevaid s88ke ja jooke (saiakesi, shokolaadi, puuvilju, maisi, 6lut, tequilat + veel palju muud) - kutsutakse altariteks. Siis j2etakse need altarid nii paariks 88ks. R22gitakse, et esimesel 88l k2ivad v2ikesed lapsed, kes on juba surnud (vaimud yhes6naga) s88mas neid asju ja siis j2rgmisel 88l k2ivad surnud t2iskasvanud s88mas - kui meie laualt keegi midagi 2ra on s88nud, siis ma kahtlustan ikkagi oma koera ja 2 kassi, kes pidevalt n2ljased on. Igatahes, eile (neljap2eval) oli koolis v6istlus vms, milline klass teeb k6ige uhkema altari, tunde ei olnud. Kolmap2eva 6htul jooksmast tulles m88dusin yhe koolivenna aiast ja n2gin seal palju koolikaaslasi (k6ik k2ivad yhes klassis), nad kutsusid mind endale appi kookospalmi lehtedest p2rja moodi asja punuma selle v6istluse jaoks (nad t6esti tahtsid v6ita) - yay, j2lle sai uue asja 2ra 6pitud. Ylil6bus oli igatahes - see oli see sama klass, kellega koos ma ka konverentsil k2isin. Neljap2eval tegime siis altareid, m6ned koolikaaslased tegid show`d ja siis oli altarite hindamine (m6ned 6petajad ja teised koolit88tajad olid hindajateks). Altarite juures pidi ka iga klass mingisuguse ettekande moodi asja tegema, seda tegid mu klassivend ja klassi6de peast. Lisaks ettekandele m2ngis yks klassivend kitarri ning mina ja veel 7 inimest laulsime hispaania ning zapoteco keeles (keel, mida r22giti siin ning l2hedalolevates piirkondades v2ga ammu ja mida t2nap2eval r22givad v2ga v2hesed - pigem vanad inimesed). Ma lugesin laulus6nu kyll paberilt, kuid arvestades sellega, et kuulsin laulu sel p2eval esimest korda, anti mulle vast andeks. Laulu s6nad:

El Feo

PA' GUINI'CABE DE NAA SPADOAHUINNE
PA' GUINI'CABE DE NAA NEZHA LOLU
GUXHILA CABE NANGA SHPIDOOLU
GUXHILA CABE NANGA SHPIDOOLU

NAA'C NGA TI FEU
TI FEU NII RA NAXHI
NE GUIDOBBI LAXHIDOA'C
NE XACHAGANA'C NE LII

Si te hablan de mi muchachita
Si te hablan de mi en tu presencia
Diles que yo soy tu negro santo
Diles que yo soy tu negro santo

Yo soy un feoUn feo que sabe amar
Con todo su corazón
Que te quiere de verdad.

***

Sel p2eval (neljap2eval) tuli koolis mu juurde yks noorem kooli6de, kes r22kis mulle, et ta 6de l2heb 2 aasta p2rast aastaks vahetus6pilaseks Eestisse (muusikakooli p2rast vms, m2ngib saksofoni). Igatahes tahtis ta, et ma 6petaksin ta 6ele eesti keelt... Ta 6de on 13-aastane ja eesti keel on v2ga raske! Ma ei kujuta ette ka, kuidas ma talle selle selgeks suudaksin 6petada, ka natuke mitte. Siin nende h22ldus on t6esti v2ga halb, kui nad midagi minu j2rgi yritavad 8elda ja ma t6esti ei usu, et tal midagigi selgemaks saab minuga 6ppides. Ytles, et nad on valmis maksma selle eest ja nii, aga seet6ttu peaksin ma valmistama ette justkui tunde selle jaoks ning see piiraks omamoodi minu aega, samas, 2ra 8elda oleks ka omamoodi ebaviisakas - ma olen siiski ainus, kes talle siin seda 6petada saaks. Ma t6esti ei tea, mida teha. Lubasin m6elda selle yle ja teisip2eval kooli6ele teada anda.

Thursday, October 29, 2009

Veel lyhilugusid.

Unustasin kirjutada varem, et kui Toreadal k2isin siis teisel Toreada p2eval n2gin paari koolivenda, kes viipasid minu poole k2ega, et nendega r22kima l2heksin. Kuna Michel oli juba parajalt purjus, ootasin 6iget hetke ja siis hiljem teatasin talle, et l2hen paari koolivenda tervitama. Ta m6tles hetke ja vastas (kaitsev, nagu ta on): "Aga siis tuled siia tagasi, eks! Me ootame sind siin." Yks koolivend nimega Pino oli samuti juba p2ris purjus. P2rast tykkaega r22kimist viipas ta s6rmega yhe vanamehe poole, kes seisis 6llekylmiku k6rval, paar meetrit meist eemal ja v2itis, et see on ta isa. See mees ei olnud yldse tema moodi - tal olid juba hallid juuksed ja vuntsid, t6sine ilme n2os, ma t6esti ei uskunud, et see tema isa on. Pino ytles sellepeale: "Tule, ma tutvustan!" See oligi ta isa. Temaga tutvunud viipasid nad k2ega veel paar meetrit eemale, kus seisid ta ylej22nud perekonnaliikmed. Tutvusin ta ema, t2di, vanaema ja veel yhe naisega. Ta ema oli minust niii vaimustuses, ta musitas mind kuskil 5 korda p6sele ja oli yldse v2ga "nunnutav". Ytles mulle, et ma v6in alati neile kylla minna ja kui kyllamineku soov tekib, siis ytlen Pinole ja tema viib mind p2rast kooli nende koju. Ta oli ikka v2ga r66msameelne, kahtlustasin alguses isegi, et oli alkoholi tarbinud (nagu enamus Toreadal), kuid Pino ytles mulle hiljem, et ta ema ei joo. Pinoga ma yldiselt v2ga tihti ei suhtle - kui n2eme, siis vahetame paar s6na omavahel. Seda yllatavam see k6ik minu jaoks oli.

***

Yhel p2eval koolist koju jalutades keerasin just ymber nurga, et oma kodut2navale saada, seal oli yks noormees jalgrattaga - paistis sportlane olevat, sest tal oli kogu riietus olemas, mis on jalgratturile kohane. Tiirutas paari meetri raadiuses ringi ja peatas mu kinni, et kellaaega kysida. Otsisin kotist telefoni ja ytlesin talle aja. Ta ytles: "Ait2h," kuid ei hakanud justkui midagi peale selle teadmisega ja 2ra ka ei l2inud. Ma k6ndisin edasi, ta j2i mu k6rval edasi s6itma ja r22kima. Eriti sisukas jutt just ei olnud, ytles paar korda, et ma olen "nii armas" ja l6petuseks (kui olin kodu ette j6udnud) kysis telefoninumbrit - sai korvi.

***

Iroonia - 2 korda koolist koju jalutades on minust m88dunud Corona 6lle suur rekka ja lasknud mulle signaali, yks kord koolist jalutades m88dus minust 6llemark Sol suur rekka ja lasi samuti signaali.

***

Mu vahetusaasta t2itsa alguses r22kisime yksp2ev hostisaga maav2rinatest ja ta ytles, et siin aegajalt neid esineb ja vahel m6ned n6rgemad majad isegi varisevad kokku, aga Ixtepecis nii tugevaid maav2rinaid enamasti ei ole. Ytles mulle veel, et kui tugevam maav2rin on, tulevad nad hostemaga mind yles 2ratama, j2tame k6ik asjad tuppa ja jookseme v2lja, majast eemale (meie maja pole n6rk, kuid parem karta kui kahetseda). Ma igatahes s2rasin, sest ytlesin, et Eestis maav2rinaid ei esine ja ma tahaks tunda seda, kui terve maa v2riseb. Ligi 2 n2dalat hiljem r22kisime yhel 6htul hostvanaema ja hostisaga, nad kysisid minult: "Tundsid eile 88sel maav2rinat?" ja arutasid, kuidas nad 88sel selle peale yles 2rkasid. Aga mina magasin! Ei tundnud midagi. Hostisa hakkas seepeale naerma, ta m2letas, kui elevil ma maav2rinatest olin. Sellest j2rgmisel 88l oli veel yks maav2rin olnud, tugevam, kui eelmisel 88l - paljud koolis r22kisid, kuidas nende voodid rappusid ikka p2ris korralikult, aga mina j2lle magasin ja ei teadnud juhtunust midagi. Hostisa igatahes ytles, et Richteri skaala j2rgi 7 varistab maju kokku, sel 88l oli maav2rin tugvusega 4 (v2ga tugev yhes6naga).

***

Eesti raha on nende jaoks v2ga huvitav. 6nneks oli mul kogemata viie- ja kymnekroonine rahakotti ununenud siia tulles.

***

3-4 tundi n2dalas on mul klass 15-16-aastastega. Yks kord astus mu pingi juurde yks tydruk, kes muide n2eb natuke vaimselt hull v2lja omamoodi. Ta r22kis mulle, kuidas yks p2ev ta tarbis narkootikume. Kysisin, miks, ta vastas: "Niisama." Kysisin, mis narkootikume ta tarvitas, ytles, et uinuteid vms, aga et v6ttis neid terve peot2ie, ise naeratas terve aeg seda r22kides. Ma ei j22nud teda edasi kysitlema.

***

Yhel p2eval, kui mul oli Garbajaliga (mu 6petaja, kes mind "mi amiga birdzhittaks" kutsub koguaeg ja kellest varemgi siin blogis kirjutanud olen) tund Anatomia y fisiologia, ytles ta mulle keset tundi: "Maria, tule siia." L2ksin ta laua juurde, ta ytles: "Pane k2si alla..." Tegin nii nagu ta ytles, ta pani mulle kommi k2e peale. K6ik muidugi n2gid seda ja hakkasid hetkeks kooris karjuma, et nad tahavad ka.

***

K2isime yhel koolip2eval konverentsil. Kuna minu klass sinna ei l2inud (ei tea, miks neid sinna ei saadetud), tahtsin mina ikkagi minna ning l2ksin yhe teise klassiga koos. Konverentsil v2ga palju aru ei saanud, aga need inimesed selles klassis on lihtsalt supertoredad!
Konverentsil yks tyyp tegi mulle vetsupaberist roosi ja teine tyyp korjas selle sisse ylikooli aiast yhe lille.

Monday, October 19, 2009

Tulemus:

Kassil elu l2inud!... 8 elu veel minna. Ta lamas terve p2eva p2rast rotimyrgi s88mist, oli v2ga uimane ja m6tlesime, et igahetk sureb, aga j2rgmisel hommikul oli kass t2ie tervise juures! Nyyd pole teda vaadates rotimyrgist j2lgegi, ikka nurub syya ja luusib ringi, nagu alati.

P2ev p2rast koerade surma hakkas meie koduaias yks pisike valge mustalaiguline kass ringi k2ima. Cacheton (koer) k2ib teda koguaeg 2rritamas, aga kassipoeg ikka ei taha lahkuda.. Siiani iga p2ev siin viibinud ja kr2unub pidevalt. Mu hostema annab talle syya. Inimeste eest jookseb muidu 2ra koguaeg.


Pole midagi erilist suurt toimunud - kogun lyhilugusid, et j2lle yhe korraga kirjutada. T2na oli muidu see yks nende m6istes "kylm" ilm. Tuul oli v2ga tugev ja v6ttis minulgi kananaha ihule, sest p2ike oli pilve taga ja 2 kuud ylipalava ilmaga harjunud, ehmatab see j2rsk tuul 2ra, aga yldiselt on ikka ligi 25 kraadi ja lyhikeste k2istega t2itsa kannatab k2ia. Koolis k2isid t2na osad inimesed jopedega, m6nel oli isegi sall kaelas ja myts peas, nende jaoks on v2ga kylm. :D

Thursday, October 15, 2009

Ettearvamatu.

Kolmap2eva 88sel vastu pyhap2eva 2rkasin, sest mu pisem koer Ulises niutsus v2ga k6rge h22lega. Nagu hauguks, sest yritaks midagi kappide vahelt k2tte saada, kuid ei ulatu selleni v6i nagu oleks kinni j22nud kuskile. Minu toauks oli suletud, m6tlesin edasi magada, kuid nii ta j2tkas umbes 10 minutit. Ma m6tlesin, et juba on 2rkamise aeg, vaatasin kella - 1.07 alles. Kuulsin ka Micheli ja hostema h22lt, arutasid teadmatuses, mis toimub jms. Ysna pea j2id nad vait, arvasin, et viisid koera v2lja ja l2ksid magama. Hommikul enne kooliminemist kysisin hostemalt, miks Ulises nii haledalt haukus 88sel, ta vastas: "Ta suri," ja seletas mulle, kuidas. Yhes6naga, kuna m2ed on ysna l2hedal, tulevad sealt vahel pisikesed hiired ja kui meil tagumine uks (asub k88gis) lahti on, tuleb vahel m6ni hiir majja. Hostema pani k88ki ahju ja kappide taha rotimyrki, kuid oli siiski yks vahe ahju k6rval, kust Ulises ligi p22ses ning s6i seda ja seepeale suri.
See koer oli mu lemmik siin! Seet6ttu olin v2ga yllatunud, kui sellest kuulsin.

Koolist koju tulles ytles hostisa mulle, et yks pisikene kutsikas (sama t6ugu, mis Ulises - chihuahua ja mingi teise t6u segu), kes kuulus Paco tydrukule (Paco kinkis selle alles n2dal/2 tagasi oma tydrukule), suri samuti t2na p2rastl6unal, sest ka tema oli rotimyrki s88nud 88sel. Paco oli ta eile 88sel meie juurde toonud, sest ta tydruk pidi kuskile 2ra s6itma paariks p2evaks ja ei saanud koera eest hoolt kanda. Ka mu kass on praegu v2ga haige, samuti s6i seda - mu hostvanemad k2isid Cachetoni (teine koer), Adolfino (kutsikas) ja Choky´ga (kass) hommikul loomaarsti juures ja too oli 8elnud, et Cachetonil pole viga midagi, kass s6i, kuid ei tea, kas j22b ellu v6i ei ja kutsikas enam ei p22se sellest, sest ta on liiga v2ike. Ysna masendav p2ev.

Tuesday, October 13, 2009

Natuke veel mu hostemast...

Mu hostemal on ikka t2iesti tagurpidi iseloom, ta teeb paljusid asju teistmoodi, kui paljud teised inimesed. M6ned n2ited selle kohta:

Kui olin siin juba u kuuaega olnud, koolist yks p2ev koju tulnud, ytles hostema mulle, et yks naabrit2di on 2ra surnud (vanadusse) ja kuna tal ei olnud eriti suur pere ja s6pru ka mitte, l2ksime meiegi ta matustele (ta oli mu hostvanaema s6branna vist). L2ksime siis selle t2di koduaeda, kus toimusid ta matused. Me hilinesime. K6ik seisid juba pysti ja ytlesid kooris yhel toonil hispaaniakeelseid s6nu kiriku6petaja j2rel. Mu hostema paugutas vahel n2tsuga mulle tehes ja kui k6ik pidid omavahel k2si suruma (et surnule head teed soovida vms, nagu ma aru sain), siis mu hostema j2i yhe t2diga r22kima, kui palav tol p2eval parasjagu oli. Ta yldse naeratas palju (mis on matustele ysna kohatu). Hiljem l2ksime surnukeha surnuaeda saatma - surnukeha ees (viidi aeglaselt autoga) ja k6ik teised jalgsi j2rel, eespool m2ngimas ka yks b2nd synget muusikat. Teel surnuaeda kysis mu hostema minult (tal oli suur janu): "Soovid vett?" Ma kehitasin n6usolevalt 6lgu. Jooksime sellepeale matusekylaliste karjast v2lja hostt2di (ema 6e) koju, mis meile teepeale ette j2i, j6ime vett, jooksime tagasi t2navale ja j6udsime kiire sammuga pooljoostes teistele j2lle j2rele.

Paar n2dalat hiljem k2isime j2llegi p2rast kooli l6ppemist yhel yritusel yhe teise naabri aias. Yks mees ja naine panid abielukuup2eva paika ja sellep2rast toimus kummagi nende (ei ole kindel, kas pruudi v6i peigmehe) koduaias u 20 kylalisega istumine. Seal oli yks ema oma pisikese paarikuise lapsega, istusid meie ees. Laps tegi h22lt, nagu hakkaks kohe nutma. Mu hostema kysis lapselt poolylbe h22lega u nagu: "Ae, lapsuke, mis sa jorised? Tahad nutta, aah? Ei nuta sa midagi!" Laps seepeale naeratas talle laia naeratusega ja nii mitu korda.
P2rast seda yritust tundsin end v2ga v2ga halvasti (liiga palju krevette s88nud siinolles vms), syda oli nii paha. Seletasin kodus hostemale seda, ta muigas. Hakkasin yleskorrusele minema, et oma voodisse pikali visata. V6tsin alt laualt oma vihiku ja digika, et ka need yles viia, hostema kohe kysis minult: "Mis sa tegema hakkad nyyd? Ei, j2ta need siia, tule kaasa minuga, l2hme s6idule korraks." Andis mulle enne minekut sal de uva´t (see on yks ravim oksendamise vastu) ja l2ksime - Anel roolis, ta poiss k6rval ja mina ja hostema istusime taga. Anel n2gi teepeal, et tsirkus on linnas ja ostis piletid 2ra. Ma seletasin neile, et ma t6esti tunnen end v2ga halvasti ja ei suuda minna nendega, v2risesin ka ylekere. P2rast seda juttu nad vist isegi uskusid mind. Hostema tegi oma vajalikud ostud 2ra ja kui koju j6udsime (u kell 7 6htul), l2ksin kohe voodisse pikali, j2in magama. Osa perest l2ks tsirkusesse, ma olin 6nnelik, et mul pikaliolles v2hemalt enamv2hem hea oli olla. Kui nad tagasi j6udsid, tuli hostema minu tuppa kysides, kuidas ma end tunnen. Seletasin talle, et endiselt halvasti ja vahepeal 2rkasin mitu korda yles, sest tundsin, et hakkan oksele kohe. Sellepeale ta purskas hetkeks naerma ja kui talle seda k6ike r22kisin, vaatas ta yldse mulle koguaeg naeratusega otsa - kuid see ei olnud 2rritav minu jaoks, pigem ajas mind ka naerma, sest enamasti on ta t6sise olekuga.

Kuna ta peab pisikest poodi k2ivad pidevalt igast myyjad uksetaga asju pakkumas. Ta vahel lihtsalt ostab mulle asju. Ta on mulle juba 2 pluusi, yhe h2sti armsa musta kleidi ja komplekti kaelakee koos k6rvar6ngastega ostnud. Kui hinna kohta kysisin, et talle selle eest maksta, ytleb ta, et see ei oma t2htsust. Ta suudab oma keerulise iseloomuga alati yllatada.

Ta ropendab ka aegajalt, vahel p2ris julmade s6nadega. Ja ytleb v2ikestele poistele: "Oye, burro!"( burro = natuke leebem s6nast asshole, samuti ka midagi ´puupea´ taolist), kui nad t2navalt 2ra tunneb, aga siin ei v6eta seda solvanguna. Samuti ytles ta mulle, et meie papagoi siin yldiselt r22kieda ei oska, kuid ytleb siiski vahel puto (pede) ja burro.

Aegajalt juhtub, et v2ikesed poisid, kes meie internetikohvikus x-box´i m2ngivad, nutavad millegip2rast (yksikud korrad), nt sest vahel nad kaklevad/maadlevad niisama (mis on siin v2ga tavaline) ja yks virutab teisele kogemata liiga k6vasti. Sellisel juhul mu hostema saab kas pahaseks ja ytleb vihaselt: "Ise kaklesid, 2ra hakka nyyd nutma!" v6i ytleb rahulikult, et aitab nyyd nutmisest ja hiljem naerab, kui poiss silmapiirilt v2ljas on.

Yleeile sain j2lle mingi kerge toidumyrgituse, ei teagi t2pselt, millest. Eile igatahes kooli ei l2inud ja midagi syya ka ei tahtnud/suutnud. Hommikul l2ksin hostemale ytlema, et tunnen end halvasti, ta purskas hetkeks naerma ja kysis, kas kooli l2hen, vastasin eitavalt. Ta andis mulle j2lle sal de uva´t (ravim oksendamise vastu). Hiljem ikka kysis, kuidas ma end tunnen ja kas nyd tahan midagi syya (esimene s88k eile oli yks banaan 18.30). Aga hostvanaema tegi mulle p2eval mingisugust raviteed ja hostema tegi 6htus88giks mulle putru kaneeliga (mida nad teevad siin rohke veega ja joovad) ja lasi naabripoisil r8stsaia osta, et selle k6rvale syya.

Veidi yle 2 kuu olen siin elanud ja endiselt suudab ta oma k2itumisega mind kuidagi (vahel heas, vahel halvas m6ttes) imestama panna.

Tuesday, October 6, 2009

4. oktoober - synnip2ev!

Synnip2ev oli t2itsa tore. Anel oli mulle uksele j2tnud kingituse, sest pidi varahommikul ylikooli s6itma. Temalt sain yhe h2sti armsa pluusi, k6rvar6ngad ja kirjutas nunnu sisuga kirja mulle.
P2eval tellisime palju pitsat koju. Hostt2di k2is ka kylas, kinkis mulle meiki (huulepulga, lauv2rvid). Hostemalt sain yhed ilusad k6rvar6ngad. Micheli tydrukult sain kingad. Hostvanaemalt sain l6hna6li.

6htu poole yhinesin koos oma igast sugulastega yhele lisa la velale, mis toimus mu majast yletee asuvas tantsusalongis (Salon Kareka). Seal oli la vela taksojuhtide auks. Vahepeal k2is Sheila (mu n6bu) korraks minu majas, et osta midagi ja kui tagasi tuli, ytles mulle: "Maria, su ema ytles mulle, et poole tunni p2rast tuleb Rocio (mu tugiisik) sinu majja." L2ksin siis koju ja hostema r22kis mulle, et ta valetas Sheilale ja seletas mulle, miks. Yhes6naga, ta valetas, et kaitsta mind yhe asja eest. Ytles, et v6in tagasi minna, aga enam v2ga ei olnud tuju - 6htul l2ksime hostvanematega, hostt2di ja n6oga linna raspaseid (jook, kuhu on hunnik j22 peale kuhjatud, palju erinevate maitsetega) jooma. Igatahes oli synnip2ev ysna tujutu sel aastal. Hommikul oli tuju hea, kuid p2eval see meeleolu kuidagi kadus. K6ikidel oli omi asju nii palju ajada: Anel 6ppis, Paco pidi ruttu 2ra s6itma kuskile (naases 6htul), Michel oli tujust 2ra v6i oli halb enesetunne vms ja kylla tuli just see hostt2di, kes k6ige rohkem mulle vastukarva on... Ylbe ja yleoleva suhtumisega, ema 6de. Pealegi, isegi tordiga ei saanud n2kku! ( :D )

Pole hullu. Kui tagasi tulen, siis tuleb varsti j2rgmine synnip2ev ja t2histan suuremalt :)

Saturday, October 3, 2009

...

27. kohta nii palju, et p2eval kysisin hostisalt: "Kas teie (tema ja hostisa) l2hete la velale?" Ta vastas, et ta ei viitsi minna, talle eriti ei meeldi need. Hostema ytles mulle sama hiljem ja ytles, et l2hen koos Aneli ja Pacoga. 6htu poole kysisin veel hostemalt: "Kas ma pean homme kooli ka minema?" Ta: "Kui ei taha minna, ei l2he. Ei juhtu midagi." :D Kella 8 ajal l2ksime siis Aneliga yhe t2di juurde, kes meie juuksed korda s2ttis la vela jaoks (2 punupatsi yles pandud, palju yhev2rvilist lina vahele punutud ja palju geeli ja paar lille6it juustesse - nii need soengud la vela jaoks ongi). Mu klassi6de (aka Aneli poisi 6de) Ludy oli selle fiesta reina, seega istusime l2hestikku tema perega. N2gin seal ka mitmeid vahetus6pilasi ja ka minu tugiisik oli seal.
Enne la velat ytles Anel mulle kodus, et kell 5.30 hommikul pean mina olema see, kes ytleb talle: "Anel, juba on hilja! Peame koju minema!" Ta ytles, et tihti satub pidudel hoogu ja ei saa kuidagi peolt tulema. Kell 5.30 l2ksin Aneli juurde: "Anel, kell on 5.30, l2hme koju..." Ta: "Misasjaa? Eiii, aega on." Surus mulle pudeli 6lut k2tte ja ytles: "Joo! Ei l2he me veel kuskile." Samamoodi ytlesin talle u 3 korda iga j2rgneva poole tunni tagant, aga j2tkuvalt oli vastus eitav. Kell 8.30 hommikul saime tulema Paco ja ta s6pradega, Anel j2i veel oma poisiga natukseks sinna. Kui koju j6udsime olid Michel ja hostvanemad juba 2rkvel, hostema kysis, miks nii hilja koju tulime, Paco , nagu alati, naljatades: "Maria tahtis veel sinna j22da ja tequilat juua," (seal ei olnudki tequilat). Hostema muidugi sai aru, et see oli naljaga, kuid n2hvas mulle sarkastiliselt: "See oli viimane pidu! Enam ei l2he pidudele!" K6ik naersid muidugi, hostemal sarkastiline n2gu endiselt ees. Hostema aitas mul klambreid juustest 2ra v6tta ja l2ksin magama.

28. oli viimane Calenda. Hostvanemad plaanisid minna, kuid viimasel hetkel ytles hostema, et tema ei viitsi minna. Hostisa viis mind siis linna, sest Paco oli juba linnas. Pacot me ei leidnud, kyll aga n2gime enamusi ta s6pru. Olin ta s6pradega, jalutasime el centrosse koos kogu rahvamassiga ja el centros saime Paco ja Micheliga kokku.

29. oli viimane la vela. Kysisin hostemalt, kas nad isaga l2hevad. Ta ytles, et ei l2he ja kysis minult: "Tahad minna?" Ma: "Ma ei tea.. Kas tohin minna?" Ta: "Muidugi tohid!" :D Oh teda ja tema tujusid. Hostvennad ei tahtnud enam minna ja ei l2inudki enam, aga ei tunne v2ga puudust, sest kuulsin, et paljud tuttavad, kellega siin rohkem suhtlen, ei l2inud. Sel p2eval k2isime linnas veel yhte t2navaparaadi vaatamas. See oli t2navaparaad la velade ja calendade puhul - nende fiestade l6petuseks v6i nii. Oli palju lahtiseid suuri autosid, mis olid 2ra kaunistatud ja nendes istusid inimesed traje tipicoga ja viskasid igasuguseid kingitusi (k88giotarbeid, seepe, s6elu, 6unu jms) rahva sekka, kes t2nava22res kogu paraadi pealt vaatasid. Oli ka hobuseid ja inimesi, kes nende seljas ratsutasid. Hiljem n2gin yhte 2 korruselist lahtist bussi rongk2igul, bussi ylemisel korrusel n2gin mitmeid inimesi Cobaost (minu koolist) ja nende vahelt paistsid ka Samuel (vahetus6p. Taanist) ja Keara (vahetus6pilane USA-st, kes k2ib yhes teises koolis siin linnas). Tuttavad tundsid mu kohe 2ra ja hakkasid mulle k2ega viipama, et nendega yhineksin. Jooksin siis liikuvale bussile j2rgi ja hyppasin s6idu pealt peale. Paar tundi tiirutasime ringi ja kell 8 6htul j6udsin koju.

1. ja 2. oktoobril oli linnas Toreada. See on see, mida v6ib palju telekast n2ha, nagu rodeo. Suur ymmargune ala, selle ymber inimesed vaatamas, ala keskel yks pull ja paar meest, k2es punane lina ja ootavad, kuni pull nendeni sarved ees jookseb. Pulle vahetati iga veerand-poole tunni tagant. See kestis hommikul kella 9-st hommikul kella 13.00-ni, p2rast seda lasti muusikat ja 15.00-19.00 uuesti sama asi, p2rast mida lasti veel muusikat ei teagi mis kellani 88sel. Me l2ksime sinna m6lemal p2eval u kella 10-st ning lahkusin taas host6e/-vennaga u kella 23.00 ajal (hostisa ei k2inud seal oma halva enesetunde p2rast yldse, hostema esimesel p2eval ainult paar tundi). Esimese p2eva l6pus l2ks Anel oma poisiga tylli, sest ta poisi perele ei meeldi Anel (ta poisi peres on k6ik v2ga uhked ja ylbed inimesed ja arvavad, et Anel pole piisavalt hea nende tytre jaoks), nii et Anel ei tahtnud yldse koju minna nii varakult. Panime rahad kokku, l2ksime taksoga karaokebaari p2rast Toreadat. Seal hakkasid meiega r22kima 2 meest, kes on siin linnas v2ga v2ga t2htsad. Yks meestest k2ib igal nv´l karaokebaaris laulmas, ta on s6jav2eylem vms, igatahes k6ige k6rgemal kohal ja kui tema kuskil k2ib, on paar turvameest uksetaga teda valvamas vms. Nad tahtsid meile micheladaseid (6lu rohke chilliga - omaette maitseelamus) v2lja teha, aga siis helistas mu hostema mulle: "Kus te olete? Tulge kohe koju, me oleme vihased." L2ksime koju ja Anel seletas k6ik hostemale hiljem 2ra. K6ik oli korras.

Nyydseks on see hull pidudehooaeg l2bi! Novembris pidid veel m6ned t2htsad fiestad olema ja detsembris j2lle pisut rohkem fiestasid.


Mu elu siin on igatahes yha enam seebikaks muutunud. Yks mu siinne ysna kaugelt "sugulane" Ideivy (aka Xhyno), kellel on 5 kuud tydruk olnud, saadab mulle pidevalt s6numeid ja r22kis mulle Aneli synnip2eval, et ta kardab minuga r22kida, sest ma meeldin talle. Ja Micheli (hostvenna) parim s6ber Jose Carlos on ka minust "nii vaimustuses". Toreadal Ideivy r22kis mulle, et Aneli synnip2eval oli r22kinud Jose Carlosele: "N2gid juba seda guerat? Ta meeldib mulle v2ga.." Jose Carlos oli vastanud: "Mhmh, ta on mu tydruk." :D Valetaajaaa... See tekitas siin igatahes palju segadust ja Ideivy oli mu peale pahane yleeile ja l6puks j2ttis ka tema tydruk ta maha, sest ta oli joonud vms. Seega hakkab mulle rohkem igast seebijuttu ajama. Ma oskan siin nii paljusid asju seebikaga juba seostada, mind ajab see koguaeg nii naerma! Hiljem Eestis seebikaid vaadates ehk tulevad meenutused minu elust Mehhikos. ;)