Tuesday, February 16, 2010

Jaanuar, veebruar.

Eelmise blogisse sissekande lisamise kuup2eva 88sel 2rkasin ma kuskil kella 3 ajal yles, kuid olin endiselt pooleldi unes. J2rsku tundsin, kuidas terve mu voodi rapub tugevalt ning kuulsin riidekapi edasi-tagasi loksumist - MAAV2RIN! Pigistasin silmad tugevalt kinni, paar hetke hiljem taandus ka maapinna rappumine. V2risesin ehmatusest ylekere. Kuulsin enda toaukse taga liikumist ning hostisa h22lt. Hommikul arutasime sellest hostvanematega. Hostisa ytles mulle, et kui maav2rin peale hakkas l2ks ta Pacot yles 2ratama, et vajaduse korral 6ue joosta juhul, kui maja peaks kokku varisema - Paco ei 2rka just eriti lihtsalt yles. Nad ootasid koridoris, et n2ha, kas l2ks yle v6i mitte. Hostisa ytles, et oli valmis mindki igahetk yles 2ratama, kui peaks uus maav2rin yle k2ima, kuid kuna selle maav2rinaga l6ppes 2ra, ei tulnud ta mulle toaukse taha koputama. Hostisa ytles, et kuskil 5 minutit enne seda maav2rinat oli yks pisut rahulikum raputus yle k2inud. See kogemus hirmutas kyll p2ris jubedalt 2ra (eriti p2rast seda, mis Haiti`l juhtus), kuid tunne uus ja huvitav.

***

Koolis on peale alanud 2. semester. L2ksime kooli ning esimesel p2eval olid stendil k6ikide klasside tunniplaanid yles pandud. Kuna ma olin ainus (ka vahetus6pilastest), kes oli terve 1. semestri grupis "especial", mis t2hendab, et oli tunde nelja erineva klassiga, l2ksin ma Elveri (6ppealajuhataja/koordinaator) k2est kysima, millise tunniplaani j2rgi peaks oma tunde vaatama hakkama. Elver ytles mulle, et varsti uurime seda asja. Nii ma istusin tema kabinetiukse taga oodates. Igakord minust m88dudes (seda juhtus 5-6 korda) ytles ta mulle: "Ahorita," ("Varsti"). Terve esimese tunni sain selle ootamisega vabaks, samuti ka teise tunni... L6puks sain temaga siiski jutule, tulid ka teised vahetus6pilased temaga r22kima. Elver ytles, et sel semestril peame k6ik valima yhe kindla klassi, kus olla tahame. Samuel ja Philipp otsustasid j2tkata oma klassiga - mina j2tkan selle klassiga, kellega koos mul k6ige rohkem tunde varem oli. Olen rahul.
Esimesel semestril andis mulle p6him6tteliselt k6ike tunde Garbajal - igav 6petaja, kes armastab v2ga palju r22kida, ainult dikteerib 6pikutest, et 6pilased saaksid k6ike tundide viisi ymber kirjutada. Ja kusjuures dikteerib kohalike jaoks v2ga kiiresti, minu jaoks veel kiiremini. Yritasin mitu-mitu korda tundides j2lgida ja kaasa kirjutada, aga pidevalt j2in maha ja ei saanud paljudest s6nadest aru - tal on v2ga k2re ja eriline h22l, mis mind arvatavasti aastateks veel kummitama j22b. Ma andsin alla, tema tundides ei teinud ma mitte midagi - vahel magasin, m6nikord joonistasin v6i kirjutasin oma asju vihikusse. Sel semestril on olukord natuke teine. Kui Elver kysis, millise grupiga j2tkata tahan, ytlesin tallegi, et selle grupiga ei taha just selle 6petaja p2rast j2tkata, ma ei m6ista seda 6petajat ja ei j6ua tema tempole j2rele. Ma ei n2inud yldse m6tet niisama tunnis istumisel, kui ma midagi kaasa teha ei saa. Elver teatas, et nyyd annab Garbajal sellele klassile vaid 4 tundi n2dalas (1. semestril oli v2hemalt 4 tundi p2evas). Wuhuhuu! Praegu on mul ka matemaatika tunnid, mida mul esimesel semestril millegip2rast ei olnud jms. Tunnid on erinevate 6petajatega ning teen kaasa k6ike, mida v2hegi oskan/suudan, koolielu l2ks natukene huvitavamaks! Kui teised 6petajad dikteerivad, j6uan nende tempoga isegi oma vihikusse kirjutatud ja matemaatikas saan enamasti ka teemast aru - teemale pihta saamine tekitab hea tunde. :) Muide, siin on igal keskkooli klassil oma ala, mida nad 6pivad. Nende ryhmade j2rgi moodustatakse ka tunnid, mida need klassid saama hakkavad (n2iteks minu ryhmal on 4 korda n2dalas bioloogia, aga teisel sama tasemega klassil pole yldse bioloogiat). Minu klass 6pib "Higine y salud comunitaria" - arstiteadus. M88dunud minestuste ja muude n6rgan2rvilistele kohastele omaduste suhtes on see "ideaalne" ryhm, kuhu mind sobitada, aga pole hullu, ained on p2ris huvitavad isegi.

***

Reedel (29. jaanuar) arutasin klassivenna Julianiga erinevate h22likute h22ldamist. Julian tunneb v2ga huvi eesti keele (v6i pigem yldse erinevate keelte) suhtes ning kysib minult pidevalt igasuguste hispaaniakeelsete s6nade eestikeelseid vasteid. Kuna hispaania keelt k6nelevad inimesed h22ldavad "v" ja "b" yhtemoodi, yritasin talle selgeks teha, et nende k6las on siiski erinevus sees. 6petasin talle seda yhe eestikeelse s6naga, mis omab mitu "v-d" - vahvel.
Yltesin: "H22lda minu j2rgi - vah-vel."Julian enesekindlalt: "Bahbel!" Nii me harjutasime oma 5 minutit, kuid v2lja ei tulnud sellest midagi. L6petasime sellega, et ytlesime silphaaval korda m88da: "Noo... Vah!" Julian: "Bah!" Ma: "VAH!!" Julian: "BAH!!" Hakkasime m6lemad naerma, kuid erinevateks ta neid siiski ei pidanud.
Olen teistegagi varem seda teemat arutanud ja 8elnud sama s6na n2itel ja ka m6ne hispaania keelse s6na n2itel m6lemad h22ldusversioonid. N2iteks: "vahvel" ja "bahbel", kuid nad ei kuule neil kahel h22ldusel erinevust.

Sama p2eva 6htul k2isime paari klassikaaslasega v2ljas. Seltskonnas olid minuga veel Itzel, Julian, Jesse ning Leobardo. K2isime Cenaduria Anelis (s88gikoht, mis avatakse 6htutel), ostsime kaasa 5 clayudat ning l2ksime Itzeli juurde 6htustama. S6ime, kuulasime muusikat ning r22kisime juttu. Hiljem vaatasime Youtube`ist erinevaid videoid. L6bus 6htu oli.

***

Laup2eval (3. jaanuar) k2isime Aneliga yhel pruutneitsi vallaliste 6htul. Oleme varemgi yhte korraldanud paar kuud tagasi. Nagu eelmisel korral, toimus seegi kord see minu hostvanaema kodus ning pruutneitsiks oli Aneli hea s6branna. Seekord oli pisut l6busam, kuna oli rohkem tuttavaid. Kella 23 ajal l2ksin Carmeni, Luisa ning Jairoga diskole. See toimus Salon Karekas, sissep22s oli tasuta ning kuna oli kellegi synnip2eva puhul korraldatud, jagati seal isegi torti ligi 150-le inimesele, kes k6ik kohale olid tulnud. Kuna Anelil ja suurel osal sellest pruutneitsipeo seltskonnast oli plaan minna 88sel La Bolasse (karaokebaari), seega ytles Carmen, et paar tundi hiljem l2hme neile sinna j2rele. Disko muusika oli kyll v6imas ning hea, kuid yritus ise j2i kuidagi magedaks. Kella poole 1 ajal hakkasime La Bolasse minema, avasime juba taksoukse, kui nad ykshaaval ytlesid, et ei tahagi enam minna. L2ksin siis yksi La Bolassse, Anel ja ta s6brannad olid seal. 88sel kella poole 2 ajal j6udsid sinna ka Paco, Ivan ja Amilkar. Meñu (Aneli kihlatu) muutus armukadedaks, et Anel oma s6brannadega nii kaua v2ljas oli (ilma temata) ning k2is teda mitu korda La Bolas 2ra kutsumas, kuid kui Anel natukene juba joonud on, muutub ta teistest v2ga s6ltumatuks ja teeb nii, nagu tema tahab, seega ei l2inud Anel Meñuga kaasa. Enne baari sulgemist tuli La Bola omanik minuga r22kima, kysis mu nime ning laulis yhe laulu, mille ta mulle pyhendas.
Kell 4 suleti La Bola. J2ime veel sinna sealse omanikuga juttu r22kima - selgus, et ta on "mu" (st Paco ja Aneli) kaugelt sugulane, onu. Hostvanemad helistasid mulle kell 4 88sel, sest Meñu oli sel ajal koju helistanud ja 2ra kitunud, et Anel, ei taha La Bolast 2ra tulla. Paco oli oma telefoni v2lja lylitanud ning Aneli telefon ei t88ta, seega j2id nad mulle korduvalt helistama - oma 25 korda v2hemalt selle 88 jooksul. Igal korral ei v6tnud vastu, kuid iga kord vastu v6ttes ytlesid hostvanemad, et tulge juba koju. Mina tahtsin juba minna, uni oli peal ja hostvanematele pahameelt valmistada ei tahtnud. Ytlesin korduvalt ka Anelile ja Pacole, et l2heksime juba, kuid nad ytlesid aina: "Ahorita," ("varsti,"). Kui kodu poole s6itsime vaatasin kellaaega - 5.00. M88dusime hostvanaema majast, Meñu oli t2naval Aneli ootama j22des magama j22nud. L2ksime koju, Paco l2ks kohe yles (talle ei 8eldud midagi) ning Anel sai korralikult riielda - asi selles, et Anel abiellub 5. aprillil ning peab k2ituma ka selle kohaselt, st kuulama oma kihlatut jms.

***

Istusime teisip2eval (2. veebruar) tunnis "Estructura Socioeconomia de Mexico (E.S.E.M), klassivend Lalo (p2risnimega Eduardo) n2itas mulle ja Valeriale oma s6rmel olevat noaga sissel6igatud haava ning ytles: "Aagh... M6nus tunne oli!" Ma tegin suured silmad p2he: "Vaata, et sa nyyd end l6ikuma ei hakka!" Valeria vaatas mulle otsa: "Ta on l6ikunud end juba..." Lalo noogutas n6usolevalt, ma olin s6natu. Lalo astus minu juurde ning n2itas mulle m6ningaid hguseid arme oma k2el. Mind yllatas see yha enam: "Aga... Milleks?!" Ta naeris ja vastas: "Niisama." Ma saan aru, kui Lalo oleks emo, et l6igub end, kuid ei, ta on yks r66msameelsemaid ja s6bralikumaid poisse mu klassis ning l88ki on tal ka tydrukute seas palju (st armuvaludes ei piinle).

***

R22kisin yks 6htu oma naiivse naabri Alexis Caballeroga juttu. Kuna eelmisel aastal k2inud vahetus6pilased Eestist tegid Alexisele nalja, et k6ik eestlased oskavad kohvi vaadates tulevikku ennustada, j2i ta seda uskuma. Sel 6htul, kui internetikohviku ees juttu r22kisime, hakkas Alexis minult kysima: "Aga... Kuidas te ikkagi suudate seda teha?? Maria, l2hme joome kohvi!" Ta nyyd tunneb minu ees isegi hirmu, sest ytles, et Kadri ja Liispet "ennustasid" talle eelmisel aastal ainult halbu asju, mis k6ik t6eks said. Nagu n2iteks, ytles Kadri Alexisele: "Ole koertega ettevaatlik!" Ja paar p2eva hiljem hammustas teda yks koer. Teine kord, kui Alexis tahtis, et Kadri talle midagi ennustaks, ytles Kadri j2lle huupi: "Sinuga juhtub midagi halba." Mingiaeg hiljem j2i Alexis tuuler6ugetesse. See naiivne naaber andis mulle nyyd teada, et ta ei taha, et ma talle ennustaksin, igaksjuhuks. Ma ytlesin, et mulle ei meeldigi ennustada. Ta vajus v2ga m6ttesse ja ytles: "Sa paned mulle nii palju kysimusi p2he!!" Ta T6ESTI sydamest usub seda, et ma kohvi j2rgi tulevikku oskan ennustada, kuigi ma olin terve selle vestluse ajal naerukrampides. Ytlesin: "Eestlased yldiselt ei r22gi sellest v6imest teistele - sa tead liiga palju, ma pean su nyyd 2ra tapma." Ta ajas niii suured silmad p2he :D:D:D. Ma naersin, ta sai siis v2hemalt aru, et see pool naljaga oli - ytlesin talle, et 2rgu uskugu.. Aga ennustamise asja usub ta siiani. Ta isegi yks p2ev kysis minult MSN-is: "Aga... Kuidas sa siiski tead, et Jose Carlos naiste mees on, kui sa teda kunagi yhegi naisega n2inud ei ole?? Ma olen selle peale m6elnud ja j6udsin j2reldusele - sa n2ed seda kohvi lugedes, eksole!!" Oeeeh.... Kahju lausa sellest mehest. Alexis on muide 22-aastane - ma saaks aru, kui ta v2ike laps oleks, et nii hingega sellesse usub.

***

Veebruari algusp2evadel oli ajalehes uudis, et Ixtepeci postkontori ees tapeti 2ra kaks politseinikku. Kuus r88vlit n2gid kell 8.15 hommikul postkontori ees kahte politseinikku, kellelt tahtsid raha r88vida, politseinikud olid parasjagu postkontorisse suuremast summast koosnevat maksu l2inud maksma. Maskeerituna lasti seaduskorraldajatele kuuli p2he ning seej2rel s6itsid seaduse rikkujad minema, raha nad enam r88vida ei j6udnud - kuna nad politseinikud juba maha olid j6udnud lasta, l6id nad kartma, et neile j6utakse k2hku j2rele ning ei vaevunud enam raha r88vima. Nad j6udsid 2ra p6geneda. Pisut k6hedaks ajab fakt, et see k6ik toimus minu kodust kuskil 5-minutilise jalutusk2igu kaugusel ning jalutan sealt m88da peaaegu iga p2ev (iga kord, kui linnapeale l2hen).

***

Pyhap2eval (14. veebruar) k2isime perega pesapalli vaatamas. Paco m2ngib yhes v6istkonnas pesapalli, samuti ka tema s6brad Amilkar ning Ivan, ka Jose Carlos kuulub selle m2ngijaskonna ryhma alla. Nad m2ngisid yhe teise linna v6istkonna vastu. Kell 10.30 l2ksime kohale ning kell 16.00 l6ppes. Mulle meeldis v2ga, igav ei hakanudki (nagu alguses k6ik minu puhul kartsid, kuna see oli mu esimene pesapallim2ng, mida ma vaatamas olen k2inud). Ixtepeci v6istkond v6itis, yay! Kuna mu v2ga klatsijutuhimuline naabripoiss Rodrigo seal oli, saab ka natukene tagantj2rele draamat. Sel p2eval tunnistas Ivan mulle, et ma meeldin talle ja olen juba pikemat aega meeldinud, kuid ta ei julgenud/osanud seda varem tunnistada. Kui Ivan minuga seal juttu r22kis, jooksis mu naabripoiss kohe Jose Carlosele teatama, et Ivan on minust huvitatud, mille peale Jose Carlos mind kurja pilguga j2lgima j2i. Alles n2dal tagasi ytles J. Carlos mulle, et ma olen hull ja haige ja pole tema jaoks keegi.. haha, n2ha on! Hiljem ytles Ivan mulle, et Jose Carlos oli temalt kysinud, kas ma meeldin talle, Ivan vastas talle jaatavalt ning ytles mulle, et J. Carlos ei 8elnud sellepeale midagi, kuid oli n2ha, et sai vihaseks. Mehhiklased on v2ga armukadedad selle teema suhtes.