Teostasin oma vahetusaasta jooksul väikest mõtet või plaani, mis ma juba enne Mehhikosse sõitu enda jaoks seadsin, nimelt kirjutasin vahetusaasta algusest saati üles peaaegu kõik ajuvabad küsimused, mis minult seal küsiti.
Tüüpilised küsimused:
* "Kas sa ujuda oskad?"
* "Kas sa rattaga oskad sõita?"
* "Kas sa vilistada oskad?"
* "Kas Eestis kasse/koeri/sipelgaid on?"
* "Mis keelt Eestis räägitakse - inglise?"
Mitte nii tüüpilised küsimused/ütlused:
* "Kas Eesti naaberriik on Aasia?" Vastus: "Ei, Eesti asub Euroopas, Venemaa kõrval." Sellepeale: "Aaa... Et siis Aasia on teiselt poolt Eesti naaber?"
* "Eesti... Etioopia... Aasia.." (Üritas öelda piirkonda, kus Eesti asub.)
* "Eestis ei eksisteeri randu, ega ju?"
* Kandsin eestikeelset raamatut koolis kaasas, parasjagu lugesin seda. Klassivend astus juurde, uuris raamatut: "Mis keeles see on - inglise?" Ma: "Eesti keeles.." Klassivend: "Wow... Kas sa lugeda oskad seda?" (kusjuures, mul oli isegi järjehoidja kuskil 300-nda lk juures).
* Üks minu kõrval istuv klassivend võttis matemaatika tunni ajal oma kotist kalkulaatori välja ja üritas mu tähelepanu saada korraks. Võttis kalkulaatoril kaane pealt ja pööras selle minu poole, endal uhke nägu ees. Ma kehitasin neutraalselt õlgu, et nojah, äge siis, et teisel kalkulaator olemas on. Ta vajutas kalkulaatori peal "57x38" ja vajutas võrdusmärki... Vaatas mind seejärel väga uhke, pisut üleoleva näoga, ise samal ajal noogutades. Ma ei saanud täpselt aru, mida ta selle kõigega üritab, muigasin lihtsalt. Ta ulatas kalkulaatori mulle: "Kasutada oskad?"
* "Kas teil Eestis bände ka on?"
* "Kas Eesti on linn või riik?"
* Koolivend: "Kas sulle räpp meeldib?" Teine koolivend talle nähvates: "Lollakas oled või?? Ega tema ju tea, mis räpp on!"
* (Kui ma hispaania keelt juba vabalt rääkisin:) "Kas sa hispaania keeles kirjutada oskad?"
* "Kas teil Eestis sipelgaid on?"
* "Eestis on tervislik toit - seal pole ühtegi paksu inimest, eks?"
* Koolivenna arvamus: "Pole olemas koledaid valgenahalisi!"
* "Eestis on koguaeg külm, eks?" Ma: "Noo... oleneb. Talvel on lund ja tavaliselt kuskil -10 kraadi." Sellepeale: "Oot... Nagu alla nulli või?!"
* "Kas sa kannad värvilisi läätsesid?"
* "Mis su nimi on?", "Maria." "Ja kuidas see nimi SINU riigi keeles on?"
* "Kuidas mu nimi eesti keeles on?"
* Mu enamik ainete õpetaja (Garbajal) küsis minult palju Eesti kohta: "Aga kui vanalt inimesed Eestis otsustavad, mida nad edasi õppima tahavad minna?" Ma: "See ju oleneb täiesti inimesest, ei saa öelda nii üldiselt." Õpetaja: "Ja kas sinu peres on näiteks õpetajaid või arste?" Ma: "Jah, näiteks üks mu õdedest on arst, töötab Soomes." Ta: "Ja kui vanalt ta otsustas, et arstiks tahab saada?" Ma: "Ma tõesti ei tea... kuskil 17-18-aastaselt ehk.." Õpetaja: "Oh, siis tead ju sinagi, mida sa tulevikus õppida tahad!"
* "Kas Eestis puid on?"
* "Kas sa puu otsa oskad ronida?"
* Klassivend: "Oled sa kunagi koera haukumas kuulnud." - mainin veel ära, et elasin väikeses linnas, kus tänaval hulkuvad koerad oli igapäevane nähtus ja ma olin seal juba pool aastat elanud enne, kui minult seda küsiti.
* "Mis mõttes Euroopas on inimestel AINULT ÜKS perekonnanimi?"
* "Kas Eestis kanu/hobuseid/lambaid on?"
* "Mida su perekonnanimi tähendab?"
* Klassivend: "Kas sul viisa on?" Ma: "Muidugi! Mul oli viisat vaja, et Mehhikosse tulla." Klassivend: "Aga kus see on sul siis?" Ma: "Minu passis." Ta: "Aaa... Pass on see väike raamatu moodi asi, eks?" Ma: "Jah...." Sellepeale üllatusega: "Ohh! Minu isal on see!!"
* Samueli tüütu klassivend ütles talle õhinal ja üleolevalt: "Ma käisin Austraalias ükskord!" Samuel sarkastiliselt: "...Ja ma käisin ükskord kuu peal.." Ta klassivend: "Päriselt? On sul sellest pilte ka??!"
* Tegin tunnis nätsuga mulle. Garbajal (õpetaja) üllatunult: "Maria, õppisid ka nätsuga paugutamise ära, jah?" Ma:"Ma alati teen nätsuga mulle, Eestis ka.." Garbajal: "Aaa... Eestis on ka nätsu saadaval??"
* "Kas Eestis trolle ka on?" - Klassivend Julian: "Siin räägitakse, et kui trolli näed, saad 3 soovi soovida ise midagi vastu tehes. Kui vastuteenet ei osuta, muutuvad nad kurjaks ja pahaks. Kas sa oled kunagi trolli oma silmaga ka näinud?"
* Klassikaaslased tahtsid ükspäev mu kõrvu näha, et teada saada, kas minu kui eurooplase/eestlase kõrvad erinevad nende omadest.
* Rodrigo (12-aastane naabripoiss) vaatas mulle otsa: "Kas see on su päris silmavärv?" Ma olin sarkastilises tujus: "Ei, need on liimiga külge kleebitud." Rodrigo: "Aaaaa....!"
* Rodrigo: "Kas Euroopas on kõigil rohelised silmad?"
* "Kas Eestis kohvi ka on?"
* Rodrigo: "Ma pole kunagi näinud, et kohvi piimaga juuakse!"
* Mul on Mehhiko kodus seinal üks ilus värviline maal kolmest pisikesest onni moodi majast, meenutab pigem nagu "teletupsude maad" või nö trollide elamispaika - ühesõnaga, ebareaalsus. Mu 10-aastane hostnõbu osutas näpuga maali poole: "Maria, kas selline ongi Eesti?"
* Kaks tuttavat mormooni kõndisid meie internetikohvikust parasjagu mööda. Ütlesin Rodrigole: "Näe, vennad lähevad mööda.." (Mehhikos öeldakse religioosete inimeste kohta vennad/õed, nagu usuvennad vms). Rodrigo seepeale: "Sinu vennad??"
* Lugesin parasjagu oma emalt saadud e-maili, Rodrigo heitis korraks pilgu peale ning nägi keset teksti numbrit "10". Rodrigo: "Kas eesti keeles tähendab see ka numbrit?"
* Rodrigo: "Kas eesti keeles öeldakse ka numbrite kohta "uno, dos, tres, cuatro..." nagu hispaania keeleski?"
* Rodrigo: "Sul on uus mobiiltelefon?" Ma: "Jah, eelmisega juhtus väike õnnetus - praeguse telefoni ostsin nädal tagasi kohalikust poest." Ta: "Aa... Kas see on eesti keeles?"
* "Kas Eesti koolis on lihtsam või raskem, kui siinses koolis?" Ma: "No, oleneb ainest. Kõik on väga erinev lihtsalt." Jätkab: "Niiet siis lihtsam või raskem?
* Klassivend Pastelin: "Kas Eesti asub Euroopas?" Ma: "Jah, Venemaa kõrval, Põhja-Euroopas." Pastelin: "Oled sa siis eurooplane?" Ma: "Nojah!" Pastelin: "Wooooww....."
* "Kui kaua kestavad Eestis armusuhted?"
* "Ja milline on toiduvalik sinu riigis - vaid pizzad, hamburgerid ja hot dogid, eks?"
* Kooliõde: "Kas Eestis on palju pingviine?"
* Mul oli jala peal üks haav. Rodrigo: "Mis sul juhtus?" Ma olin väga sarkastilises tujus, mõtlesin välja kõige lollima seletuse, mis mulle pähe kargas ja ütlesin seda suure irooniaga.. :"Üks pingviin hammustas mind, tead." Rodrigo: "Päriselt ka?! Kas siis sinu linnas nagu või kus??" Ma: "Jaa, Eestis." Rodrigo: "Kas teie riigis ongi pingviinid või need olid kuskilt mujalt?" Ma: "Kurjad venelased saadavad oma pingviinid meie riiki." Rodrigo: "Aaaa..."
Imelikud faktid minu linnast, Ixtepecist:
* Autoga möödudes lasevad omavahel tervituseks alati autosignaali.
* Autodel puudub vahel kiirusenäitaja ja turvavööd (viimast nad kunagi peale ei pane, isegi kui need autos olemas on).
* Tänavatel pole prügikaste, puuduvad valgusfoorid.
* Enamik kohalikest ei tea, mis on blogi, sama kehtib ka Sudoku kohta.
* Kuulavad põhiliselt laule, mis olid aasta kuni kümme aastat tagasi edetabelite topis.
* Täispeaga satuvad PIDEVALT kaklustesse.
* Õhtuti istuvad tihti oma maja ees, tänava ääres (isegi, kui tegelikult on majal olemas ka sisehoov).
* Koolisööklas pole kunagi järjekorda, kõik on leti ees pundis ja karjuvad läbisegi, mida nad osta soovivad.
* Üks õppetund koolis kestab 60 minutit.
* Kui karjutakse järjest poisi ja tüdruku nimi, järgneb sellele massiline "uuuuuUUUUUUUUUuuuu!!!" hüüe, nagu filmideski.
* Käsnakalle oli teemas (st väga lahe nende jaoks)! - igalpool müüdi Käsnakalle pildiga/ kujulisi kotte, vihikuid, riideid, laualampe jms.
* Supi tegemisel valmistatakse liha ning riis eraldi, alles enne sööma hakkamist pannakse need enda supitaldrikusse kokku (et liha liiga tükiliseks ja pehmeks ei läheks jne). Suppidel üldse kõik koostisosad väga suureks jäetud (a la kartul on maksimaalselt neljaks lõigatud, porgandid mitme sentimeetrise tükina ning liha terve suur käntsakas/koib), supi söömine võtab üsna palju aega.
* Isegi koertele antakse teravaid toite.
* Enamasti on just poisid need, kes tunni ajal peeglist enda näonaha siledust uurivad.
* Ämblikud hüppavad (hoolimata sellest, et on suuruselt u samasugused nagu keskmised Eesti ämblikud)!
* Kõnekeelena kasutavad sõna "wey" pärast iga 3-4 sõna (nt: "Que onda, wey?")
* Puuvilju (v.a banaani) ja köögivilju söövad laimi ja chilliga, vahel ka salsakastmega.
* Iga söögikorra ajal on laual alati tortillad, laim ning salsakaste.
* Majja sisenevad ALATI kingadega, alles õhtuti enne magamaminekut võetakse kingad jalast. Kui kingad välisukse juures ära võtta (nt külla minnes), peetakse seda lausa ebaviisakaks.
* Autodes võib olla rohkem, kui viis inimest, ka taksodes. Inimesi võib olla nii palju, kui autosse ära suudakse mahutada (võib ka süles istuda).
* Kui keegi Sinust möödub ja näeb Sind teist või kolmandat korda, öeldakse Su nimi (näide: jõuan koolist koju, ütlen internetikohvikus Victorile: "Hola!", istun koduõues toolile. Victor tuleb mingi 10 min hiljem koduõuele või siis lihtsalt möödub minust ja ütleb: "Maria!" ja jätkab oma tegevust. Ma esimesed väga mitu kuud vastasin sellistes olukordades kohe: "no..?", oodates jutu järge, mis alati tulemata jäi.
* Kahvlit ja nuga ei kasutata söömisel peaaegu kunagi, enamasti süüakse näppude vahel või kasutatakse nugade/kahvlite asemel tortillasid ja haaratakse sellega taldrikult toitu.
* Kokteiliklaaside servas pole mitte täisring suhkrut, vaid alati täisring soola.
* Kohalikud eelistavad magusale toidule soolast toitu - 4-aastane hostnõbu ütles mu hostema valmistatud šokolaadijoogist ära ja tahtis selle asemel hoopis kohvi. Kooki ta üldse ei tahtnud.
* Putru söövad iga kell (pigem õhtuti isegi).
* Kohvi joovad õhtuti, enne magamaminekut.
* Raadiot ei eksisteeri, selle asemel on autod, mille peal on 2 ruuporit ja mis laseb pool päeva uudiseid ja kuulutusi läbi nende üle kogu tänava. Autod sõidavad väga aeglasel kiirusel mööda tänavaid.
* Koolis on õpikuid vaid üksikutes ainetes, töövihikuid ei ole üldse.
* Peaaegu kõik poisid/mehed kasutavad juuksegeeli, ka paljud naissoost isikud.
* Kuna bensiin on odav, sõidavad igale poole autoga, väga üksikutele meeldib jalutada. Mind tunti sealkandis kui "valgenahaline, kes jalutab palju".
* Nad ei kasuta kunagi toidu valmistamisel ahju, ainult pliite.
* Pesus käiakse iga päev - kui ühe päeva vahele jätad, oled juba "rõve ja räpane".
* Enamikel kohalikel asub pesumasin õues.
* Riideid pestakse vaid hommikul päeval.
* Kui sind nähakse üksi pärast kella 9 või 10 jalutamas, tuleb kohe negatiivseid kommentaare (enamasti otse näkku ei öelda, ikka seljataga).
* Külla minnakse ootamatult, enamasti ette teatamata.
* Peamine suhtumine - naise koht on köögis. Naised koristavad, teevad süüa, pesevad pesu; mehed käivad tööl, tegelevad ranchos (maakohas) härgade, lammaste, kanade vms loomadega, kui neid on. Kui naine on terve päev kodust ära, on mehed saamatud - perenaine peab enamasti hoolitsema, et meestel/poistel kindlasti oleks söök vähemalt valmis pandud (st teevad kasvõi enne toidu valmis ja panevad külmkappi), see kehtib ka võileibade kohta.
* Kuulujutud levivad eriti kiiresti. Kõik kohalikud teavad peaaegu terve linna elanike minevikku/elulugu.
