Mu hostemal on ikka t2iesti tagurpidi iseloom, ta teeb paljusid asju teistmoodi, kui paljud teised inimesed. M6ned n2ited selle kohta:
Kui olin siin juba u kuuaega olnud, koolist yks p2ev koju tulnud, ytles hostema mulle, et yks naabrit2di on 2ra surnud (vanadusse) ja kuna tal ei olnud eriti suur pere ja s6pru ka mitte, l2ksime meiegi ta matustele (ta oli mu hostvanaema s6branna vist). L2ksime siis selle t2di koduaeda, kus toimusid ta matused. Me hilinesime. K6ik seisid juba pysti ja ytlesid kooris yhel toonil hispaaniakeelseid s6nu kiriku6petaja j2rel. Mu hostema paugutas vahel n2tsuga mulle tehes ja kui k6ik pidid omavahel k2si suruma (et surnule head teed soovida vms, nagu ma aru sain), siis mu hostema j2i yhe t2diga r22kima, kui palav tol p2eval parasjagu oli. Ta yldse naeratas palju (mis on matustele ysna kohatu). Hiljem l2ksime surnukeha surnuaeda saatma - surnukeha ees (viidi aeglaselt autoga) ja k6ik teised jalgsi j2rel, eespool m2ngimas ka yks b2nd synget muusikat. Teel surnuaeda kysis mu hostema minult (tal oli suur janu): "Soovid vett?" Ma kehitasin n6usolevalt 6lgu. Jooksime sellepeale matusekylaliste karjast v2lja hostt2di (ema 6e) koju, mis meile teepeale ette j2i, j6ime vett, jooksime tagasi t2navale ja j6udsime kiire sammuga pooljoostes teistele j2lle j2rele.
Paar n2dalat hiljem k2isime j2llegi p2rast kooli l6ppemist yhel yritusel yhe teise naabri aias. Yks mees ja naine panid abielukuup2eva paika ja sellep2rast toimus kummagi nende (ei ole kindel, kas pruudi v6i peigmehe) koduaias u 20 kylalisega istumine. Seal oli yks ema oma pisikese paarikuise lapsega, istusid meie ees. Laps tegi h22lt, nagu hakkaks kohe nutma. Mu hostema kysis lapselt poolylbe h22lega u nagu: "Ae, lapsuke, mis sa jorised? Tahad nutta, aah? Ei nuta sa midagi!" Laps seepeale naeratas talle laia naeratusega ja nii mitu korda.
P2rast seda yritust tundsin end v2ga v2ga halvasti (liiga palju krevette s88nud siinolles vms), syda oli nii paha. Seletasin kodus hostemale seda, ta muigas. Hakkasin yleskorrusele minema, et oma voodisse pikali visata. V6tsin alt laualt oma vihiku ja digika, et ka need yles viia, hostema kohe kysis minult: "Mis sa tegema hakkad nyyd? Ei, j2ta need siia, tule kaasa minuga, l2hme s6idule korraks." Andis mulle enne minekut sal de uva´t (see on yks ravim oksendamise vastu) ja l2ksime - Anel roolis, ta poiss k6rval ja mina ja hostema istusime taga. Anel n2gi teepeal, et tsirkus on linnas ja ostis piletid 2ra. Ma seletasin neile, et ma t6esti tunnen end v2ga halvasti ja ei suuda minna nendega, v2risesin ka ylekere. P2rast seda juttu nad vist isegi uskusid mind. Hostema tegi oma vajalikud ostud 2ra ja kui koju j6udsime (u kell 7 6htul), l2ksin kohe voodisse pikali, j2in magama. Osa perest l2ks tsirkusesse, ma olin 6nnelik, et mul pikaliolles v2hemalt enamv2hem hea oli olla. Kui nad tagasi j6udsid, tuli hostema minu tuppa kysides, kuidas ma end tunnen. Seletasin talle, et endiselt halvasti ja vahepeal 2rkasin mitu korda yles, sest tundsin, et hakkan oksele kohe. Sellepeale ta purskas hetkeks naerma ja kui talle seda k6ike r22kisin, vaatas ta yldse mulle koguaeg naeratusega otsa - kuid see ei olnud 2rritav minu jaoks, pigem ajas mind ka naerma, sest enamasti on ta t6sise olekuga.
Kuna ta peab pisikest poodi k2ivad pidevalt igast myyjad uksetaga asju pakkumas. Ta vahel lihtsalt ostab mulle asju. Ta on mulle juba 2 pluusi, yhe h2sti armsa musta kleidi ja komplekti kaelakee koos k6rvar6ngastega ostnud. Kui hinna kohta kysisin, et talle selle eest maksta, ytleb ta, et see ei oma t2htsust. Ta suudab oma keerulise iseloomuga alati yllatada.
Ta ropendab ka aegajalt, vahel p2ris julmade s6nadega. Ja ytleb v2ikestele poistele: "Oye, burro!"( burro = natuke leebem s6nast asshole, samuti ka midagi ´puupea´ taolist), kui nad t2navalt 2ra tunneb, aga siin ei v6eta seda solvanguna. Samuti ytles ta mulle, et meie papagoi siin yldiselt r22kieda ei oska, kuid ytleb siiski vahel puto (pede) ja burro.
Aegajalt juhtub, et v2ikesed poisid, kes meie internetikohvikus x-box´i m2ngivad, nutavad millegip2rast (yksikud korrad), nt sest vahel nad kaklevad/maadlevad niisama (mis on siin v2ga tavaline) ja yks virutab teisele kogemata liiga k6vasti. Sellisel juhul mu hostema saab kas pahaseks ja ytleb vihaselt: "Ise kaklesid, 2ra hakka nyyd nutma!" v6i ytleb rahulikult, et aitab nyyd nutmisest ja hiljem naerab, kui poiss silmapiirilt v2ljas on.
Yleeile sain j2lle mingi kerge toidumyrgituse, ei teagi t2pselt, millest. Eile igatahes kooli ei l2inud ja midagi syya ka ei tahtnud/suutnud. Hommikul l2ksin hostemale ytlema, et tunnen end halvasti, ta purskas hetkeks naerma ja kysis, kas kooli l2hen, vastasin eitavalt. Ta andis mulle j2lle sal de uva´t (ravim oksendamise vastu). Hiljem ikka kysis, kuidas ma end tunnen ja kas nyd tahan midagi syya (esimene s88k eile oli yks banaan 18.30). Aga hostvanaema tegi mulle p2eval mingisugust raviteed ja hostema tegi 6htus88giks mulle putru kaneeliga (mida nad teevad siin rohke veega ja joovad) ja lasi naabripoisil r8stsaia osta, et selle k6rvale syya.
Veidi yle 2 kuu olen siin elanud ja endiselt suudab ta oma k2itumisega mind kuidagi (vahel heas, vahel halvas m6ttes) imestama panna.
No comments:
Post a Comment