Maria-B. Mehhikos

BLOGI ÜLLATUS!!!

2010-10-23T12:50:00.000-07:00

Teostasin oma vahetusaasta jooksul väikest mõtet või plaani, mis ma juba enne Mehhikosse sõitu enda jaoks seadsin, nimelt kirjutasin vahetusaasta algusest saati üles peaaegu kõik ajuvabad küsimused, mis minult seal küsiti.

Tüüpilised küsimused:

* "Kas sa ujuda oskad?"
* "Kas sa rattaga oskad sõita?"
* "Kas sa vilistada oskad?"
* "Kas Eestis kasse/koeri/sipelgaid on?"
* "Mis keelt Eestis räägitakse - inglise?"

Mitte nii tüüpilised küsimused/ütlused:

* "Kas Eesti naaberriik on Aasia?" Vastus: "Ei, Eesti asub Euroopas, Venemaa kõrval." Sellepeale: "Aaa... Et siis Aasia on teiselt poolt Eesti naaber?"

* "Eesti... Etioopia... Aasia.." (Üritas öelda piirkonda, kus Eesti asub.)

* "Eestis ei eksisteeri randu, ega ju?"

* Kandsin eestikeelset raamatut koolis kaasas, parasjagu lugesin seda. Klassivend astus juurde, uuris raamatut: "Mis keeles see on - inglise?" Ma: "Eesti keeles.." Klassivend: "Wow... Kas sa lugeda oskad seda?" (kusjuures, mul oli isegi järjehoidja kuskil 300-nda lk juures).

* Üks minu kõrval istuv klassivend võttis matemaatika tunni ajal oma kotist kalkulaatori välja ja üritas mu tähelepanu saada korraks. Võttis kalkulaatoril kaane pealt ja pööras selle minu poole, endal uhke nägu ees. Ma kehitasin neutraalselt õlgu, et nojah, äge siis, et teisel kalkulaator olemas on. Ta vajutas kalkulaatori peal "57x38" ja vajutas võrdusmärki... Vaatas mind seejärel väga uhke, pisut üleoleva näoga, ise samal ajal noogutades. Ma ei saanud täpselt aru, mida ta selle kõigega üritab, muigasin lihtsalt. Ta ulatas kalkulaatori mulle: "Kasutada oskad?"

* "Kas teil Eestis bände ka on?"

* "Kas Eesti on linn või riik?"

* Koolivend: "Kas sulle räpp meeldib?" Teine koolivend talle nähvates: "Lollakas oled või?? Ega tema ju tea, mis räpp on!"

* (Kui ma hispaania keelt juba vabalt rääkisin:) "Kas sa hispaania keeles kirjutada oskad?"

* "Kas teil Eestis sipelgaid on?"

* "Eestis on tervislik toit - seal pole ühtegi paksu inimest, eks?"

* Koolivenna arvamus: "Pole olemas koledaid valgenahalisi!"

* "Eestis on koguaeg külm, eks?" Ma: "Noo... oleneb. Talvel on lund ja tavaliselt kuskil -10 kraadi." Sellepeale: "Oot... Nagu alla nulli või?!"

* "Kas sa kannad värvilisi läätsesid?"

* "Mis su nimi on?", "Maria." "Ja kuidas see nimi SINU riigi keeles on?"

* "Kuidas mu nimi eesti keeles on?"

* Mu enamik ainete õpetaja (Garbajal) küsis minult palju Eesti kohta: "Aga kui vanalt inimesed Eestis otsustavad, mida nad edasi õppima tahavad minna?" Ma: "See ju oleneb täiesti inimesest, ei saa öelda nii üldiselt." Õpetaja: "Ja kas sinu peres on näiteks õpetajaid või arste?" Ma: "Jah, näiteks üks mu õdedest on arst, töötab Soomes." Ta: "Ja kui vanalt ta otsustas, et arstiks tahab saada?" Ma: "Ma tõesti ei tea... kuskil 17-18-aastaselt ehk.." Õpetaja: "Oh, siis tead ju sinagi, mida sa tulevikus õppida tahad!"

* "Kas Eestis puid on?"

* "Kas sa puu otsa oskad ronida?"

* Klassivend: "Oled sa kunagi koera haukumas kuulnud." - mainin veel ära, et elasin väikeses linnas, kus tänaval hulkuvad koerad oli igapäevane nähtus ja ma olin seal juba pool aastat elanud enne, kui minult seda küsiti.

* "Mis mõttes Euroopas on inimestel AINULT ÜKS perekonnanimi?"

* "Kas Eestis kanu/hobuseid/lambaid on?"

* "Mida su perekonnanimi tähendab?"

* Klassivend: "Kas sul viisa on?" Ma: "Muidugi! Mul oli viisat vaja, et Mehhikosse tulla." Klassivend: "Aga kus see on sul siis?" Ma: "Minu passis." Ta: "Aaa... Pass on see väike raamatu moodi asi, eks?" Ma: "Jah...." Sellepeale üllatusega: "Ohh! Minu isal on see!!"

* Samueli tüütu klassivend ütles talle õhinal ja üleolevalt: "Ma käisin Austraalias ükskord!" Samuel sarkastiliselt: "...Ja ma käisin ükskord kuu peal.." Ta klassivend: "Päriselt? On sul sellest pilte ka??!"

* Tegin tunnis nätsuga mulle. Garbajal (õpetaja) üllatunult: "Maria, õppisid ka nätsuga paugutamise ära, jah?" Ma:"Ma alati teen nätsuga mulle, Eestis ka.." Garbajal: "Aaa... Eestis on ka nätsu saadaval??"

* "Kas Eestis trolle ka on?" - Klassivend Julian: "Siin räägitakse, et kui trolli näed, saad 3 soovi soovida ise midagi vastu tehes. Kui vastuteenet ei osuta, muutuvad nad kurjaks ja pahaks. Kas sa oled kunagi trolli oma silmaga ka näinud?"

* Klassikaaslased tahtsid ükspäev mu kõrvu näha, et teada saada, kas minu kui eurooplase/eestlase kõrvad erinevad nende omadest.

* Rodrigo (12-aastane naabripoiss) vaatas mulle otsa: "Kas see on su päris silmavärv?" Ma olin sarkastilises tujus: "Ei, need on liimiga külge kleebitud." Rodrigo: "Aaaaa....!"

* Rodrigo: "Kas Euroopas on kõigil rohelised silmad?"

* "Kas Eestis kohvi ka on?"

* Rodrigo: "Ma pole kunagi näinud, et kohvi piimaga juuakse!"

* Mul on Mehhiko kodus seinal üks ilus värviline maal kolmest pisikesest onni moodi majast, meenutab pigem nagu "teletupsude maad" või nö trollide elamispaika - ühesõnaga, ebareaalsus. Mu 10-aastane hostnõbu osutas näpuga maali poole: "Maria, kas selline ongi Eesti?"

* Kaks tuttavat mormooni kõndisid meie internetikohvikust parasjagu mööda. Ütlesin Rodrigole: "Näe, vennad lähevad mööda.." (Mehhikos öeldakse religioosete inimeste kohta vennad/õed, nagu usuvennad vms). Rodrigo seepeale: "Sinu vennad??"

* Lugesin parasjagu oma emalt saadud e-maili, Rodrigo heitis korraks pilgu peale ning nägi keset teksti numbrit "10". Rodrigo: "Kas eesti keeles tähendab see ka numbrit?"

* Rodrigo: "Kas eesti keeles öeldakse ka numbrite kohta "uno, dos, tres, cuatro..." nagu hispaania keeleski?"

* Rodrigo: "Sul on uus mobiiltelefon?" Ma: "Jah, eelmisega juhtus väike õnnetus - praeguse telefoni ostsin nädal tagasi kohalikust poest." Ta: "Aa... Kas see on eesti keeles?"

* "Kas Eesti koolis on lihtsam või raskem, kui siinses koolis?" Ma: "No, oleneb ainest. Kõik on väga erinev lihtsalt." Jätkab: "Niiet siis lihtsam või raskem?

* Klassivend Pastelin: "Kas Eesti asub Euroopas?" Ma: "Jah, Venemaa kõrval, Põhja-Euroopas." Pastelin: "Oled sa siis eurooplane?" Ma: "Nojah!" Pastelin: "Wooooww....."

* "Kui kaua kestavad Eestis armusuhted?"

* "Ja milline on toiduvalik sinu riigis - vaid pizzad, hamburgerid ja hot dogid, eks?"

* Kooliõde: "Kas Eestis on palju pingviine?"

* Mul oli jala peal üks haav. Rodrigo: "Mis sul juhtus?" Ma olin väga sarkastilises tujus, mõtlesin välja kõige lollima seletuse, mis mulle pähe kargas ja ütlesin seda suure irooniaga.. :"Üks pingviin hammustas mind, tead." Rodrigo: "Päriselt ka?! Kas siis sinu linnas nagu või kus??" Ma: "Jaa, Eestis." Rodrigo: "Kas teie riigis ongi pingviinid või need olid kuskilt mujalt?" Ma: "Kurjad venelased saadavad oma pingviinid meie riiki." Rodrigo: "Aaaa..."

Imelikud faktid minu linnast, Ixtepecist:

* Autoga möödudes lasevad omavahel tervituseks alati autosignaali.
* Autodel puudub vahel kiirusenäitaja ja turvavööd (viimast nad kunagi peale ei pane, isegi kui need autos olemas on).
* Tänavatel pole prügikaste, puuduvad valgusfoorid.
* Enamik kohalikest ei tea, mis on blogi, sama kehtib ka Sudoku kohta.
* Kuulavad põhiliselt laule, mis olid aasta kuni kümme aastat tagasi edetabelite topis.
* Täispeaga satuvad PIDEVALT kaklustesse.
* Õhtuti istuvad tihti oma maja ees, tänava ääres (isegi, kui tegelikult on majal olemas ka sisehoov).
* Koolisööklas pole kunagi järjekorda, kõik on leti ees pundis ja karjuvad läbisegi, mida nad osta soovivad.
* Üks õppetund koolis kestab 60 minutit.
* Kui karjutakse järjest poisi ja tüdruku nimi, järgneb sellele massiline "uuuuuUUUUUUUUUuuuu!!!" hüüe, nagu filmideski.
* Käsnakalle oli teemas (st väga lahe nende jaoks)! - igalpool müüdi Käsnakalle pildiga/ kujulisi kotte, vihikuid, riideid, laualampe jms.
* Supi tegemisel valmistatakse liha ning riis eraldi, alles enne sööma hakkamist pannakse need enda supitaldrikusse kokku (et liha liiga tükiliseks ja pehmeks ei läheks jne). Suppidel üldse kõik koostisosad väga suureks jäetud (a la kartul on maksimaalselt neljaks lõigatud, porgandid mitme sentimeetrise tükina ning liha terve suur käntsakas/koib), supi söömine võtab üsna palju aega.
* Isegi koertele antakse teravaid toite.
* Enamasti on just poisid need, kes tunni ajal peeglist enda näonaha siledust uurivad.
* Ämblikud hüppavad (hoolimata sellest, et on suuruselt u samasugused nagu keskmised Eesti ämblikud)!
* Kõnekeelena kasutavad sõna "wey" pärast iga 3-4 sõna (nt: "Que onda, wey?")
* Puuvilju (v.a banaani) ja köögivilju söövad laimi ja chilliga, vahel ka salsakastmega.
* Iga söögikorra ajal on laual alati tortillad, laim ning salsakaste.
* Majja sisenevad ALATI kingadega, alles õhtuti enne magamaminekut võetakse kingad jalast. Kui kingad välisukse juures ära võtta (nt külla minnes), peetakse seda lausa ebaviisakaks.
* Autodes võib olla rohkem, kui viis inimest, ka taksodes. Inimesi võib olla nii palju, kui autosse ära suudakse mahutada (võib ka süles istuda).
* Kui keegi Sinust möödub ja näeb Sind teist või kolmandat korda, öeldakse Su nimi (näide: jõuan koolist koju, ütlen internetikohvikus Victorile: "Hola!", istun koduõues toolile. Victor tuleb mingi 10 min hiljem koduõuele või siis lihtsalt möödub minust ja ütleb: "Maria!" ja jätkab oma tegevust. Ma esimesed väga mitu kuud vastasin sellistes olukordades kohe: "no..?", oodates jutu järge, mis alati tulemata jäi.
* Kahvlit ja nuga ei kasutata söömisel peaaegu kunagi, enamasti süüakse näppude vahel või kasutatakse nugade/kahvlite asemel tortillasid ja haaratakse sellega taldrikult toitu.
* Kokteiliklaaside servas pole mitte täisring suhkrut, vaid alati täisring soola.
* Kohalikud eelistavad magusale toidule soolast toitu - 4-aastane hostnõbu ütles mu hostema valmistatud šokolaadijoogist ära ja tahtis selle asemel hoopis kohvi. Kooki ta üldse ei tahtnud.
* Putru söövad iga kell (pigem õhtuti isegi).
* Kohvi joovad õhtuti, enne magamaminekut.
* Raadiot ei eksisteeri, selle asemel on autod, mille peal on 2 ruuporit ja mis laseb pool päeva uudiseid ja kuulutusi läbi nende üle kogu tänava. Autod sõidavad väga aeglasel kiirusel mööda tänavaid.
* Koolis on õpikuid vaid üksikutes ainetes, töövihikuid ei ole üldse.
* Peaaegu kõik poisid/mehed kasutavad juuksegeeli, ka paljud naissoost isikud.
* Kuna bensiin on odav, sõidavad igale poole autoga, väga üksikutele meeldib jalutada. Mind tunti sealkandis kui "valgenahaline, kes jalutab palju".
* Nad ei kasuta kunagi toidu valmistamisel ahju, ainult pliite.
* Pesus käiakse iga päev - kui ühe päeva vahele jätad, oled juba "rõve ja räpane".
* Enamikel kohalikel asub pesumasin õues.
* Riideid pestakse vaid hommikul päeval.
* Kui sind nähakse üksi pärast kella 9 või 10 jalutamas, tuleb kohe negatiivseid kommentaare (enamasti otse näkku ei öelda, ikka seljataga).
* Külla minnakse ootamatult, enamasti ette teatamata.
* Peamine suhtumine - naise koht on köögis. Naised koristavad, teevad süüa, pesevad pesu; mehed käivad tööl, tegelevad ranchos (maakohas) härgade, lammaste, kanade vms loomadega, kui neid on. Kui naine on terve päev kodust ära, on mehed saamatud - perenaine peab enamasti hoolitsema, et meestel/poistel kindlasti oleks söök vähemalt valmis pandud (st teevad kasvõi enne toidu valmis ja panevad külmkappi), see kehtib ka võileibade kohta.
* Kuulujutud levivad eriti kiiresti. Kõik kohalikud teavad peaaegu terve linna elanike minevikku/elulugu.

Viimane kuu, juuni 2010.

2010-09-04T13:48:00.000-07:00

Minu viimane kuu Mehhikos läks väga kiiresti, sest kõik päevad olid tihedalt tegemisi täis. Arvutisse ma seetõttu eriti ei jõudnudki, ka blogi kirjutama mitte (seetõttu praegu tagantjärgi kirjutangi).
Juunikuus, (3 nädalat enne minu lahkumist Mehhikost) oli meil oma vahetusõpilasorganisatsiooni YFU-ga reis Mehhiko teisse osariiki, Michoacáni. Kaasa tulid peaaegu kõik vahetusõpilased, kes üle maailma YFU kaudu Mehhikosse olid tulnud, reis kestis 6 päeva (5 ööd). Ööbisime kuskil kahes erinevas hotellis, väljanägemiselt väga korralikud. Reisi jooksul tegime mitmeid peatusi igasugustes müügikohtades - seal oli palju turge, kus müüdi puust asju ja dekoratiivseid esemeid jms, mida mälestuseks osta sai. Enamikul neist asjadest ma siiski erilist otstarvet ei leidnud - põhiliselt oli seal palju kujukesi ja esemeid kapi/laua peale panemiseks. Reisi juurde kuulus ka mitmete vaatamisväärsuste vaatama minemine ja erinevatest grupis tehtud arutlustest tagasituleku üle, et meid võimalikult positiivse laine peale selle teema juures viia, ka puudu ei tulnud.
Reisi eelviimasel hommikul läksime
Mehhiko kõige väiksemat vulkaani (Parícutin) uurima. Eelnevalt oli meile vaid öeldud, et paneksime mugavad jalanõud jalga (soovitatavalt tennised/tossud), sest jutu poolest pidime sel päeval palju kõndima. Ühte maakohta kohale jõudes, aga öeldi, et sealt algabki retk vulkaani tippu ja et tegelikult oli tugevalt mittesoovitatud minna jala, sest vulkaanikivikestest koosnev maapind pidi räpaselt tolmune olema ja jalutuskäik vulkaani juurde pidavat võtma ligi 10 tundi. Seega, ainus viis vulkaani juurde pääsemiseks, oli hobuste seljas sõites. Need, kes hobustega kuidagi minna ei soovinud või ei saanud, pidid bussi pmst terveks päevaks teiste järele ootama jääma. Hobuste rentimine maksis, kuid üllatavalt oli sellel täitsa mõistlik hind - igal vahetusõpilasel oli oma hobune ja selle rentimine oli 200 pesot ( ehk u 200 EEK-i) ja kogu asi kestis terve päev. Vulkaani juurde jõudmine võttis aega 3 tundi hobuse seljas sõitmist. Kõik hobused olid seda retke juba mitu-mitu korda läbi teinud, ning teadsid täpselt, kuhu minna. Kusjuures, poole tee peal läks minu hobune natukene hulluks - ta läks valest teest üles, kust edasi minnes enam alla ei saanud (st oleks saanud, kuid enne allaminekut jäi ette üks suur 3-4 sentimeetripikkuste okastega põõsas). Küsisin giidilt, mida teha, ta soovitas, et keeraksin oma hobuse ümber ning suunaksin ta sama teed pidi tee peale tagasi. Sain hobuse ümber keeratud, kuid ta leidis, et seal ei olnud piisavalt ruumi, et tagasi alla minna (üks põõsas oli täpselt keskel ees, aga selle kõrvalt minnes oli tegelikult tema möödapääsuks ruumi küll). Ta pani segaduses korraks pea põõsasse ja keeras siis uuesti otsa ringi ja läks otse. Üritasin hobuse kinni peatada, kuid seepeale hakkas ta tagajalgadele tõusma, nii kaks korda, kuni giid ütles: "Nüüd pole enam midagi teha, lase tal minna, kuhu ta tahab." Hobune läks siis kiirel sammul LÄBI selle põõsa, mis oli täis okkaid. Üritasin ruttu käega haarata võimalikult paljudest okstest kinni, et need enda tee pealt eest lükata (et ma sinna juustega vms kinni ei jääks ja hobuse seljast maha ei kukuks). Põõsast läbitud, olin hobuse pealt kukkumise äärepeal, kuid sain siiski tasakaalu paika. Värisesin üleni ning vaatasin - käevarre sisekülg oli täiesti täis kriime ja marrastusi, aga kogemuse võrra olin jälle rikkam, ei teinud sellest suurt paanikat, pigem naersin selle üle, kui kangekaelne mu hobune ikka olla võis.
Vulkaani tipu lähedale jõudes tulime hobuste seljast maha ja kõndisime jala lahtiste vulkaanikividega kaetud mäest üles... - kusjuures, see võttis aega ligi tundaega ning oli väga raske (väsitav), sest iga sammuga libisesid/vajusid pool sammu allapoole tagasi. Enamik vahetusõpilasi istusid mitmel korral poole tee peal maha kivipinna peale, sest neil lihtsalt ei jätkunud jaksu edasi liikumiseks. Ka poisid meie seltskonnas ütlesid, et see oli vast füüsiliselt üks raskemaid teekondi, mida nad läbinud on. Muidugi oli ka variant mitte sealt enam üles minna, aga pärast 3 tundi hobusega sõitmist oleks viimase otsa mitteläbimine eriti idiootlik tegu olnud. Muide, üles jõudes olime kõik väga räpased! Iga kord, kui hobused jooksma hakkasid, viskasid nad oma kapjadega nii palju musta tolmu õhku, et lõpuks olid riietel, näol ja kehal nähtav mustusekiht peal. Niisiis, vulkaani tippu jõudes istusid kõik kohe maha pisut aega, enne, kui hakkasid vulkaanist pilte tegema oma kaameratega. Sellest alla saamiseks oli 2 viisi, kas minna otse pisut kõrgenevast mäest (vulkaani tipu servamööda) üles pisut ja siis alla või võis ka teha ära kogu ringi ümber seda sisemuse ääreserva. Me läksime mõne teise vahetusõpilasega ringi peale, et ikka selle vulkaanitipus käigule 100% anda (st vaatasime kõik ära, mis võimalik ja igast küljest, mis võimalik), ülejäänud otsustasid minna seda esimest ehk otseteed pidi. Seal tipus oli mitmes kohas maapinnas auke, mis veel aurasid kuumusest ja kui jala selle kohale panna, siis tundis täitsa seda õhkavat soojust. Ringi peale teinud, leidsime üles tee, kust alla hobuste juurde saada. See oli mingisugune otsetee, mis oli eriti järsk ja täis eriti pisikesi vulkaanikive - st meenutas pigem liiva, mille hulgas oli ka pisut suuremaid kive. Sealt sai jooksuga alla minna ja oli sama efekt, mis üles minemisegagi - alla minnes vajusid veel pool sammu edasi (ehk allapoole), seega meenutas sealt alla tulemine suusatamist, sest seisma üldse ei jäänud. Me jooksime Kearaga (USA-st) koos alla ja pidime siiski vahel hoo maha võtma, sest Keara tennised polnud jala küljes eriti tugevalt kinni ning kippusid paar-kolm korda liiva sisse ära kaduma. :D Sealt hobusteni jõudnud, hakkas vihma sadama. Istusime hobuste selga ja sõitsime tagasi - see käis palju kiiremini, sest see meiega olid kaks giidi (samuti oma hobustega), kes pidevalt meie hobustele piitsa andsid, et nad jooksma hakkaksid. Päris valus oli, kui aus olla. :D Kui pole ikka vähemalt 10 aastat hobusega kordagi sõitnud, siis 6-7-tunnine sõit on päris harjumatu ning paneb kõik lihased kohe valutama (eriti kintsude siseküljed ja selja). Vihm ajas meil kogu mustuse laiali, kuid oli selle palava ilma juures täitsa kosutav. Enne tagasi hobuste rentimiskohta minemist, käisime ka ära kuskil pisut kaugemal platsil, kus sai vulkaanipurske (laava) tõttu hävitada saanud kirikuvaremeid näha. Kiriku nägemiseks pidi ronima/hüppama suurtel vulkaanikividel. Sellel kirikul oli kaks torni, millest üks oli ehitamisel poolikuks jäänud (see oli alles ehitatud ning veel pooleli enne vulkaanipurset), samuti oli seal üks poolenisti hävinud maja, mis koosnes tegelikult ainult seintest. Giid veel kommenteeris, et kõik elumajad, mis selle kiriku läheduses olid, jäid nende kivikamakate alla, mille peal me seisime.
Sõitsime üsna pea hobuste seljas tagasi rentimispaika ning istusime bussi - kõik olid lõppväsinud, aga positiivselt meelestatud. Kui pärast kuulsime bussi jäänud inimeste vahepealseid tegevusi (st magasid pmst terve see aeg või rääkisid juttu ja käisid korraks mingisugust lähedalasuvat tühja küla vaatamas), olin väga rahul, et otsustasin vulkaaniga tutvumisel osavõtu kasuks.
YFU reis oli ikka väga äge! :)

Reisi viimasel päeval, kui olime juba Mexico City bussijaamas, ostsime Keara (USA) ja Johannesega (Norra) bussid Ixtaltepeci (nende elukoht, minu kodulinnast u 10 min kaugusel autoga) ja Ixtepeci poole ära. Meil oli ligi tundaega veel aega. Helistasin siis koju (hostvanematele). Hostema veel imestas: "Aaaa... Sa tuled täna?? Jõuad homme siia juba? Kuule, aga vaheta oma pilet ära, me läheme kõik Oaxacasse..." Ütlesin, et mul pole YFU reisist isegi puhtaid riideid üle, ta lubas mulle mõned kodust kaasa võtta. Eks ma siis vahetasin pileti ära. Varahommikul saime hostvanematega Oaxaca bussijaamas kokku ja läksime sealt edasi kuskile hotelli (Paco, mu hosttädi Irma ja ta tütar Karla olid juba seal, magasid). Magasime paar tundi, käisime kähku pesus ära ja siis sõitsime linna ühele platsile, kus oli õpetajate kokkutulek - nimelt streik vms. Õpetajad protestisid millegi vastu vist, tahtsid rohkem õigusi minuteada.
Öösel magasime Micheli kodus. Järgmisel päeval läksime linna peale, olime seal pmst terve päeva (jälle selle streigi asjus), me käisime hostemaga mööda poode. Õhtul sõitsime kodu poole (hostisa autoga).

Need viimased 10 päeva, mis ma kodus veetsin, olid mu elu ühed kiiremad päevad. Lihtsalt oli iga päev tegemisi/toimetusi täis. Käisin koolis, tegin pilte, käisin sõpradega väljas, olin võimalikult palju ka hostperega jne... Kõike oli natuke.
Teadsin, et 23. juunil läheb mu lennuk Mexico Cityst ja 22. pean sõitma oma kodulinnast välja. Viimasel minu sealoleku nv-l tegime ärasaatmispeod ära. Reede (18. juuni) õhtul oli minu kodus väike istumine, tulid kokku sealsed parimad sõbrad ja mõned hosttädid, -onud ning ka hostvanaemad. Mu hostema korraldas tegelikult suure osa sellest - lisaks ise toitude ja muu peovarustuse ostmisele, tegi ta koos mu hostvanaemadega söögid valmis, seal oli igast Mehhiko tüüpilisi peosnäkke (botana), nende valmistamine võtab terve päev. Tordi minu ärasaatmispeoks tegi mu hostema nõbu Eliza, kes on elukutselt tortide tegija. Me saime seal hästi läbi ja ta lubas mulle seda tordi tegemist mu ärasaatmispeoks juba varem ette, seega ei küsinud selle eest raha ega midagi, tegi mu lemmiktordi veel (tal oli meeles, et ühte tema tehtud torti septembrikuus kiitnud olin). :)
Pidu pidi kell 19 algama ja selleks ajaks tulidki esimesed külalised. Ma olin ise samal ajal veel tegelikult üleval sättimas, hiljapeale jäi mul kõik see lõpuks. Kui õue jõudsin (u 19.30) oli kuskil 5-6 inimest kohal juba ja õues oli mu koduõuel ühe valge müüri peale kirjutatud permanent markeriga igasuguseid hüvastijätu ja edu saatvaid lauseid mulle. :) Eriti armas oli! Õhtu jooksul kogunes neid lauseid sinna veelgi (hommikuks oli sein igasuguseid armsaid ütlusi täis). Traditsiooni kohaselt tahteti isegi mu nägu tordi sisse lükata, kuid suutsin sellest pääseda (olin kiirem oma pea tordi juurest eemale tõmbamisega). :P Üks 90-aastane naabritädi astus ka korraks mu sünnipäevalt läbi, et mulle kingitus ära tuua ja edu soovida ja läks siis tagasi koju. Kinkis mulle lõhnaõli ja ihupiima.

Laupäeva (19. juuni) õhtul läksime Aneli, Meño, Micheli, Cristina ja Pid-iga la Bolasse (karaokebaar). Paco ei saanud paraku tulla, sest oli eelnev öö just pidutsenud (pärast minu pidu läks veel edasi pidutsema) ja hostema ei tahtnud, et ta enam välja läheks, pealegi oli juba väga väsinud ka. Kuna me olime eelnevalt niii palju la Bolas käinud, oleme sealse omaniku ja töötajatega väga "sina" peal. Sinna sisse astudes nägime, et la Bolas oli sel õhtul eriti palju rahvast, st kõik kohad olid täis ja enam sinna sisse ei lastud inimesi, meilegi tehti tutvuste tõttu erandi, meile otsiti lisatoolid kuskilt jms. Omanik tuli meiega rääkima ja siis Anel mainis talle ka, et see minu ärasaatmispidu, st viimane õhtu la Bolas. Hiljem lasti karaoke vahepeale muusika vait korraks. Hakkas käima Titanicu tunnuslaul... Mõtlesin, et misasja, kes see Titanicut ikka laulab - ah, raudselt mingisugune hispaaniakeelne versioon sellest laulust jälle, sest inglise keelt ju ei oseta selles piirkonnas. Ja siis hakkas omanik mikrofoni rääkima: mind tutvustama ja rääkis kõigile, et ma varsti naasen oma koduriiki ja kuidas ma olen ikka alati sinna teretulnud jnejne. Igasuguseid väga ilusaid sõnu tuli sealt. Mu hostvend Michel tuli minu juurde ja ulatas mulle käe, et ma püsti tõuseksin ja keerutas mind ühe käe otsas. :D La Bola omaniku kõne lõppedes, tõusid kõik inimesed la Bolas püsti ja plaksutasid mulle. Hiljem pandi veel kõigile kolmele selles baaris olevale ekraanile suurelt kiri: "MARIA ESTONIA TE ESPERAREMOS!!" (e. "me ootame sind!!" - need sõnad olid üksteise all) ja lasti pikalt muusikat tantsimiseks, see kiri jäi sinna varahommikuni - la bola sulgemiseni. Anel kallistas mind teisel pool lauda ja hakkas siis nutma ning ütles mulle midagi, mis tegi minu ka lõpuks emotsionaalseks. :D Ka Micheli tüdruk Cristina nuttis pisut. Koju jõudsime kuskil kell pool 5 hommikul.

Poolteist tundi hiljem, ehk siis pühapäeva (20. juuni) varahommikul kell 6 koputas mu hostema mu toauksele. Väga pikalt olevat koputanud. :D Ärkasin siis lõpuks üles ja tegin ukse lahti. Ta: "Maria, vaheta riided ära, me lähme välja." Ma ei saanud mitte midagi aru, nii sassis olemine oli - poolteist tundi magada saanud ja ikka veel poolunes. Haarasin siis oma riidekapist esimese ettejuhtuva kleidi, hostema tuli uuesti uksele: "Aa, ja pane ujukad ka selga, me lähme Huatulcosse!" Huatulco on see minu kodust 3 tunni kaugusele jääv rand, kuhu ma olin tahtnud minna, kuid ei jõudnud selleni kuidagi. Me panime siis end ruttu valmis ja asusime hostisa autoga kõik koos Huatulco poole teele, hostisa oli roolis. Anel paraku ei saanud tulla, sest tal oli kool, kuid mu hostvanemad, Paco, Michel ja Cristina olid täitsa olemas. :) Huatulcosse jõudsime kuskil kella 10 paiku hommikul, sõime seal hommikust ja läksime siis mootorpaadiga sõitma, millega jõudsime ühte randa (seal oli mitu randa, kuhu paadiga sai minna, ise tuli välja valida, millisesse on soov minna). Selles rannas oli ka ilus veealune elu - käisime snorkeldamas. Hostema ei saanud isegi ujuda ega midagi, sest ta oli päev varem oma põlve väga veriseks kukkunud ja tal oli sellele parasjagu mingit raviva toimega kreemi peale määrinud.
Sõime ka pärastlõunat Huatulcos ja siis kuskil kella 5 paiku hakkasime tagasi koju sealt sõitma. See kõik oli nii mõnus!! Ja niii armas neist, nad olid seda juba varem ette planeerinud jne, aga minu eest saladuses hoidnud - st tegid üllatusreisi mulle. :) Huatulcos ei lastud ka minul millegi eest maksta.
Kui koju jõudsime, siis ei tulnud ikka üllatustel ja armsatel asjadel lõppu. Kui kõik toas olid, siis tuli hostema parasjagu just trepist alla ja ütles: "Kingin Sulle selle pere südame." ja ulatas mulle ühe hõbeketi, mille otsas oli kullast südamekujuline ripats, selle peal ka 3 tumeroosat kivikest ja hostisa andis mulle ilusa siidist suure 0,5m x 1,5m Mehhiko riigilipu.
Ma ei jõudnud neid ära tänada... See kõik oli rohkem, kui oodatud, ülejõu nunnu neist.

Pühapäeva öösel viisime Micheli autobussijaama, mis Ixtepecis asub - ta pidi Oaxaca (pealinna) minema, sest tal oli esmaspäev töö jälle ja nii. Jätsime Micheliga seal hüvasti. Ta ütles, et jubeimelik on mõelda, et ma ära lähen.. et tundub nagu see oleks üks tavaline kord, kus me ta ära saadame ja siis järgmine nv jälle tuleb külla ja näeme üksteist jms.

Esmaspäeval oli mu viimane päev koolis. Võtsin oma digika kaasa ja tegin palju pilte, ka tagasiteest koju. Koolis kirjutasid paljud-paljud koolikaaslased mu koolivormi särgi veekindla markeriga täis igasuguseid mälestusi.
Esmaspäeva õhtul käisin ka Saksa poisi Filipp-i ärasaatmispeol kuskil tunniks. Kuskil kell pool 11 hakkasin seal hüvasti jätma inimestega, sest olin lubanud sel ajal koju minna. Panda (Fernando) hakkas nutma ja kallistas mind 3 korda ja hüppas üles-alla, küsides: "Miks sa mulle niii teeeeeeed? Vaata, mis sa tegid nüüd! Sa ajasid mu nutmaa... ! ÄRA MINEEE!!" Minu jaoks oli see küll kena temast jms, aga samuti ajas see mind naerma - ta on mulle vahetusaasta algusest saati rääkinud: "Ära mineee!" (juba siis, kui mul oli Eestisse naasemiseni tubli 8 kuud veel aega). :D Mehhiko geid ongi äärmiselt emotsionaalsed, eriti, kui on midagi nende sõpradega seotut (nüüd, kui ma Eestis tagasi olen, räägib ta mulle msn'is koguaeg: "Mariaaa, tule Mehhikosse. Tule sel detsembril. Saad küll tulla!!!" jne, iga kord sama jutt..)
Sel ööl võtsin ka õuest pesunöörilt oma selleks ajaks juba kuivad riided ning hakkasin neid tasapisi oma kohvrisse pakkima.

Teisipäeval 21. juunil tulid kuskil lõunaajal 7 klassikaaslast mulle külla otse pärast kooli. Rääkisime tükkaega mu maja ees juttu. Kui nemad läinud olid, läksime hostvanematega Juchitani, et osta viimased asjad kaasa, ostsin ka ühe kohvri omale juurde. Eriti "hea" aja peale oli see muidugi jäänud - kuskil kuus tundi enne kodulinnast lahkumist sain alles omale teise kohvri ostetud. Ostsin lisaks igasugustele muudele asjadele ka 100% Mehhiko kakaod ja kohvi ning ühe suuuure sombrero (u 1,5 m diameetriga), peal Mehhiko värvid - roheline, valge ja punane.

Koju jõudes hakkasin siis pakkima. Nii kiireks läks kõik, et mul läks täitsa meelest süüa - olin terve päeva peale vaid hommikusööki söönud ja sedagi vara ja üsna vähe. Pakkimise käigus tulid Maria Luisa ja Jairo (sõbrad) minu tuppa minuga rääkima ja hüvasti jätma. Maria Luisa oli isegi mulle kirja ümbrikusse kirjutanud, aga palus mul seda alles bussis lugeda. Nendega hüvasti jäetud, olid mul kohvrid enamvähem täiesti juba ära pakitud, nii et läksime kähku kuskil pool tundi enne ära sõitu Pacoga mu hostvanavanemate juurde, nendega hüvasti jätma. Mu hosttädi Irma oli parasjagu maja ees ja kinkis mulle ka ühe lõhnaõli, selle piirkonna tuntud firma oma. Kui hostvanavanemate juurde jõudsime, siis ulatas mu hostvanaema (Natalia, hostema ema) mulle kingikoti ning sellele lisaks veel kaks suuurt kotitäit kuivatatud tortillat ehk totopo-t (ma palusin tal natukene mulle valmistada, et ma saaks kaasa võtta, aga ta tegi neid siiski pisut rohkem, kui natuke. :D Hostvanaemaga kallistasin ära ja siis jätsin hüvasti hostvanaisaga. See tehtud, paar sõna vahetatud, istusin tagasi autosse ja ootasin, kuni Pacogi autosse istub. Sättisin enda kõrval maas veel kilekotte jms, kui tundsin, et keegi minust kõvasti kinni haaras ja mind endale kaissu tõmbas... See oli mu hostvanaema jälle. Ta niuksus ja nuttis päris korralikult, ütles: "Ole siis väga tubli ja hoia end, eks!!" ja kallistas mind hästi kõvasti. Mul ei olnud isegi mingisugust nutma hakkamise tunnet hetk enne seda ja nii kui ta mind uuesti kallistas, võttis see minu ka kohe emotsionaalseks ära. Ta läks kiire sammuga tuppa pärast kallistamist ja ei pööranud tagasi enam. Ta oli tõesti kurb. :(
Mind üllatas see väga, sest ma ei tundnud vahetusaasta jooksul kordagi temaga nii tugevat sidet - st ma ei oleks kunagi uskunud, et ma talle nii palju üldse korda läksin. Nagu näha, siis ei või kunagi teada, kui palju sa inimestele tegelikult tähendad, enne kui see hetk kätte tuleb, kus nendega hüvasti pead jätma.

Sealt otse sõidutas Paco mind teise hostvanaema (Estela, hostisa ema) juurde.. Tema oli mulle terve vahetusaasta jooksul päris vanaema eest olnud. Tihti, kui mures olin millegipärast või tujust ära, siis rääkisin just temaga, sest ta ei rääkinud neid asju edasi. Ta on niiiii hea südamega ja koguaeg hästi rahulik ja rõõmsameelne. Igakord, kui ta meie juures oli, kui ma koolist koju jõudsin, lõi mul kohe mingisugune rahutunne sisse. Ta muutis minu jaoks alati õhkkonna neutraalseks, kui see tegelikult pisut pinges oli. Ma juba olin nii nutune, kui tema juurde jõudsin. Ta kuulis kuidas auto maja ette keeras ning tuli sellepeale terrassile. Läksin talle kiire sammuga vastu ja teda kallistama. Ta hakkas ka nutma. Vahetasime paar sõna ja pidingi juba tagasi auto poole jooksma, et koju minna. Kodus pakkisime kiiruga viimased asjad servani täis kohvritesse. Hostema tuli mulle appi.. Tal tuli see asjade kohvrisse ära mahutamine hästi välja, ta lihtsalt surus kõik sisse, mis võimalik. :D

Sõitsime siis kähku bussiterminali, Juchitani. Teel sinna rääkisime igast tühjast tähjast. Michel helistas mulle ja tundis end pahasti, et ei saanud tulla Ixtepeci selleks ajaks, sest pidi tööl olema ja teda ei lubatud sealt tulema. Me olime tegelikult juba varem sellest rääkinud, et ta ainult nv-ks tuleb ja pühapäeval jätame hüvasti, aga talle ei andnud see ikkagi kuidagi rahu. Ma lohutasin teda, et ma nagunii terve päev pakkisin ja ei olnud aega kellegagi koos olla ja et ma olin sellega arvestanud juba ja kõik on hästi. Ta siis soovis mulle ka igast ilusaid sõnu.

Jose Carlos sõitis oma õega meie auto järel Juchitani.

Terminalis viisime kohvrid töötajate kätte, et nad need bussi ära viiksid. Nägin seal ka Johannest (Norra) ja Kearat (USA), kes minuga sama bussiga Mexico City poole tulid. Terminali tulid ka mu kaks tugiisikut Rocio ja Tito. Tegelikult oli üsna ärritav, sest nad tahtsid seal mingitest x asjadest rääkida ning ei jätnud seega mulle piisavalt aega oma hostperega hüvasti jätmiseks. Samuti astus mu juurde üks tüdruk, kes rääkis minuga paar sõna juttu ja küsis siis: "Mäletad, kes ma olen?" Ma: "Vabanda, tõesti ei mäleta.." Ta: "Ma olen Fernando sõbranna, vaata me ükskord isegi kohtusime hetkeks.." Appi... Selle tüdrukuga üritasin võimalikult ruttu rääkimise lõpetada, et oma pere juurde asuda jälle (mul tõesti ei olnud tuju rääkida mingisuguse sõbra sõbrannaga, kelle nime ma isegi ei mäletanud ja kellega olin ühe korra mingil üritusel 5 minutit rääkinud).
Kui bussi minekuni paar minutit veel jäänud oli, nägin Kearat ning Johannest oma sõpru ja oma poissi/tüdrukut kallistamas, kõik nutsid lihtsalt. Ma ei suutnud enam nutta - mul oli tugev närv või pinge sees koguaeg, seda enam, et tugiisikud hakkasid iga 10 sekundi tagant mulle rääkima, et ma pean minema juba, et buss sõidab ära jnejne. Ütlesin, et ma ootan Keara ja Johannese ära siiski! Pealegi, pean hüvasti jätma.. Hakkasin juba kallistama oma pereliikmeid ja siis ikka tugiisikud rääkisid kõrvalt: "Eii, selleks pole aega, sa pead minema, vahet pole need Keara ja Johannes, kui nad maha jäävad, siis on see nenede süü, sa pead KOHE minema.." Ma nii tahtsin neile vastu hambaid anda sel hetkel :D Lihtsalt väga nõme neist, buss polnud isegi mitte sõidu alustamise valmis veel ja nägi väga hästi, et me veel seal olime.
Tegin kõigile kiire kalli ära ja astusime kolmekesi teiste vahetusõpilastega bussi. Panime kotid oma istmele ära ja siis läksime bussi eesotsa neile veel lehvitama. Anel nuttis, teised olid lihtsalt kurva ilmega. Kuskil 5 min hiljem hakkas siis ka buss sõitma. Mul oli niii paha olla.. Söömata, magamata, kurb, pisut meeleheitel jnejne.
Kuskil pool tundi sõitnud helistas mulle Jose C., väga endast väljas olekus, kuid see kõne katkes, sest mul ei olnud pmst terve tee Mexico Cityni levi.

Üks hetk (u tund pärast väljumist) peatus buss korraks. Nägime Kearaga, et mingid turvad olid seal, mõtlesime, et "ohjess" jälle need kontrollid, kes meid võimalikult terroristideks peavad ja meilt kõikvõimalikke andmeid + passi küsivad. Haarasime siis mõlemad oma koti, et passi ja viisa neist välja võtta. Võtsin oma mapi, mille vahel mu lennupaberid, pass, viisa jms dokumendid vahel olid, kotist välja - PASSI JA VIISAT POLE! Kõikidele nendele emotsioonidele lisandus nüüd mure, närvilisus ja teadmatus. Ühesõnaga, mind valdas paanika.
Mul oli krediit telefonilt otsa saanud niiet laenasin Kearalt sõnumi, et hostisale sõnumi saata küsimusega, ega need kuskile autosse nt kukkunud pole, aga kuna levi ei olnud, siis ei jõudnud ka sõnum kohale. Jälle magada ei saanud ja süüa ka absoluutselt ei tahtnud.

Niisiis, hommikul jõudsime Mexico Citysse. Keara läks juba varasemases peatuses maha, tal läks lennuk teisest lennujaamast. Läksime siis Johannesega oma kohvreid võtma ning taksoga lennujaama. Lennujaamas saatsin oma tugiisikule sõnumi, et mul pass ja viisa kadunud. Sellepeale helistati mulle hiljem YFU Mexicost ja ütles, et ma otsiksin kõik oma kohvrid läbi ja et nad vaatavad, mis nad teha saavad. Siis helistas ka hostema, sest YFU oli ka temaga rääkinud. Ta ütles mulle, et ta ei leidnud ei minu toast ega ka autost midagi.. et ta otsis kõik kohad läbi. Nii mulle helistasid kordamööda YFU Mexico, mu tugiisik, mu hostema ning mu hostisa (hostisa oli parasjagu Oaxacasse sõitmas üldse, niiet tal ei olnud hostemaga kontakti). Pika seletamise ja otsimise järele, öeldi viimases kõnes, mis YFU-st mulle tuli: "Võta kõik oma kohvrid kaasa, mine lennujaama taksopunkti ja tule taksoga KOHE YFU kontorisse." Nad andsid aadressi ja nii ma siis läksin oma 2 x 23 kg-ste kohvrite + u 8 kg-se käsipagasiga YFU kontori poole.
Kohale jõudes tuli YFU Mexico direktor oma kontorist välja ning ütles: "Läksime!" ja istusime tema ja YFU Mexico sekretäriga taksosse. Me jooksime terve päev mööda kontoreid, et pabereid ajada, mis lubaksid mul üldse riigist lahkuda. Pidime ka lennuajad ühe päeva võrra edasi lükkama. Jäin ööseks Mexico Citysse, selle YFU sekretäri juurde. Öösel selle YFU sekretäri kodus üritasin oma (Eesti) isale meili saata ja kui olin juba pika meili valmis kirjutanud, suutsin kuidagi varbaga vastu minna mingisugusele elektriühendusnupule, mis arvuti kinni lülitas. Lülitasin arvuti tagasi käima ja siis küsis kohe parooli... Mul tõesti käis peast läbi mõte, et kas mu ebaõnn millalgi otsa ka saab üldse!
Sel ööl helistas mulle ka mu hostema ja ütles, et ta leidis mu passi ja viisa üles - need olid minu kodus, Ixtepecis, minu voodi all! Mõtlesin, et kuidas need sinna võisid üldse saada... kuid tuli siis meelde - mu hostema oli mul pakkida aidates haaranud mu dokumentidega mapi ja selle mu käsipagasi kotti pannud, aga kuna see mapp on ülevalt lahtine, siis kukkkusid pass ja viisa selle vahelt enne kotti panekut välja. Ja voodipeal on päevalina peal, mis maani ulatub, niiet voodi alla ka kohe ei näe, kui just seda lina ei tõsta. Selleks ajaks oli mul juba enamik paberimajandus korras ja nende järelesaatmisel poleks olnud mingit mõtet (pealegi, poleks tõenäoliselt kohalegi jõudnud õigeks ajaks).

Ka terve 23. juuni ajasime paberiasju. Kontorisse jõudes oli mul süda juba niii paha! Olin kuskil 3 ööpäeva korralikult söömata ja magamata. Mul olid koguaeg külmavärinad ja näpud jääkülmad, kuigi oli kuskil 30 kraadi sooja, pea valutas (mida juhtub mul väga harva) ja seest nii keeras. Selle kõige kõrvale muidugi need samad emotsioonid, mis enne nimetasin. Sellises olekus joosta ühest kontorist teisse terve päev, oli täiesti kohutav. Viimaks YFU kontoris pakkisin ruttu oma kohvreid ümber, et need viimasel hetkel saadud õrnemad kingid kuidagi kindlamalt kohvri sisse panna ja kohvrid enamvähem võrdse kaaluga pakkida, et ülekilode eest maksma ei peaks.
Kõigele toimunule lisaks, lasi mul ka üks vedelik, mis oli purgi sees, kohvris läbi, nii et see jõudis kohvri sisse ja ka väljapoole ja kõik oli samasuguse hõnguga (see oli üks plastpurgitäis pisikesi kohalikke puuvilju, mis olid alkoholivedelikus). Just GREAT!!

YFU Mexico kontoris räägiti veel enne lennujaama minekut mulle ja YFU sekretärile, kes minuga kaasa tuli, et peame valetama pisut ja nutust nägu tegema, et nad ainult meid viisa puudumise pärast otse migratsiooniametisse ei saadaks, kus oleks veel pidanud ligi 2000 pesot (ehk u 2000 EEK) peale maksma. Meil oli luba Soomest läbi minna selle "emergency pass'i" ja viisata, kuid Mehhikost polnud viisata lahkumiseks luba saanud. Jutt valmis räägitud, läksime lennujaama.
Õnneks ei mainitud seal üldse viisat meile ja olles halva tervise juures, ei tulnud see kurb nägu mul üldse pigutatult välja. Nad halastasid üsna ruttu ning lasid mul selle lennuga minna.

Lennujaamas nägin veel igast teisi vahetusõpilasi ja vahetasime ka veel viimaseid sõnu, enne kui kõik oma teed, oma koduriikide poole läksid. :)

Tagasi läksin siis sama teed pidi, kui Mehhikosse minnes, aga seekord siis vastupidi - Mexico City-Pariis-Helsingi-Tallinn. Mexicost City'st välja sõitev lend hilines tundaega, mis keeras kõik sassi jälle - Pariisis ei jõudnud õige lennuki peale, mistõttu mul muudeti lennuaeg hilisema peale, millega ma poleks kuidagi Soomes laeva peale jõudnud. Võtsin oma telefoni ja otsisin oma rahakoti vahelt aasta tagasi sinna jäetud oma Elisa sim-kaardi, panin telefoni ja oh õudust - "telefon ei tunnista sim-kaarti" (mu Mehhikost ostetud telefon oli vist kahesageduseline vms, niiet ei töötanud Euroopas kusagil). Niisiis, laenasin ühelt äsja tutvunud tüübilt (mehhiklane, lennukis istus mu kõrval, seal rääkisime juttu) telefoni, panin oma sim-kaardi sinna sisse, saatsin ruttu isale sõnumi: "Esimene lend hilines, teise lennu muudan hilisema peale, sest ei jõudnud sellele. Ei jõua laevale. Anna YFU-le teada! Btw, see telefon laenatud, mu tel siin ei tööta." vms. Ma kusjuures ei tundnud üldse selle pärast muret tegelikult. Tundsin, et kõige muu juures, mis viimaste päevade jooksul juhtunud oli, ei olnud see midagi nii jubedat. Pealegi, oli Soome minu jaoks juba Eestile nii lähedal, et mind eriti ei pannud muretsema fakt, et ei teadnud, kus magada või millal üldse laeva peale saaks, et Eestisse edasi sõita. Soome tunduski juba piisavalt kodusena minu jaoks, justkui jääks Eestist vaid kiviviske kaugusele.

Soome lennujaamas sain kohe kohvrid kätte ja läksin kuskile infopunkti rääkima, kus mulle öeldi, et see pole nende probleem - sattusin ülbe olemise/suhtumisega klienditeenindaja juurde. Ma olin vaimselt lihtsalt liiga palju korraga üle elanud - mul läks infopunkti töötaja jutt ühest kõrvust sisse ja teisest välja. Tõusin püsti, haarasin oma kohvrid ja läksin rahulikult läbi lennujaama väravate - sealt vaatasid mulle vastu Antti ja mu õde Monika, kes Soomes elab. Monikal oli kaamera käes ja tegi usinasti pilte minust. Ma olin päris segaduses. Monika tuli kallistama, ma lasin huultel üle käia lause: "Kuidas sa siia said?" - parandus: TAHTSIN küsida nii, mis tegelikkuses välja tuli, oli paljupalju pehmemat ja arusaamatumat. Kui pole ikka aastaaega Eesti keelt kordagi rääkinud, siis ei paindu keel neid sõnu alguses ütlemagi.
Läksime siis Monika juurde ja järgmisel päeval (26. juuni) Monikaga Eestisse, koju! Peeter tuli sadamasse vastu ja hiljem ka isa, et meid autoga koju viia.
Maja ette jõudes, astusin autost välja, tõmbasin sügavalt hinge sisse-välja ja mõtlesin endamisi: "KODU!" Kõik muu oli minu jaoks sel hetkel nii tähtsusetu - mul oli hea meel, et see viimaste päevade õudusunenägu viimaks otsa sai ja ma juba koju olin jõudnud. Oma kodu on ikkagi õige kodu ja seda ei muuda miski!

L6pp on l2hedal...!

2010-05-29T14:03:00.000-07:00

Tean, et ei ole oma blogisse juba pikka aega mitte midagi kirjutanud, aga aeg l2heb lihtsalt liiiga kiiresti minu jaoks! Kiiremini, kui kunagi varem. Iga p2ev on t2is tegevust, seiklusi ja draamat ja kirjutada oleks nii-nii paljust. Iga p2ev leidub nii m6nigi situatsioon, mis v22rib ylesm2rkimist, kuid ajast j22b puudust. Kirjutan v2hemalt m6nest, mis meelde tuleb.

Kolmap2eva (31. m2rts) hommikul, kui 2rkasin, l2ksin alla korrusele. Ehmusin hetkeks - mu kodus oli mitu kylalist. Hostvanaema (hostema ema, kes elab l2hedal, kuid k2ib meie kodus v2ga harva) askeldas k88gis s88gi kallal ning mu pool-hostonu Fabian (hostisa 21-aastane poolvend), kes elab kuskil 7-8 tunni kaugusel minu linnast, oli parasjagu elutoas seina yle v2rvimas. S6in hommikust ja valvasin natuke hiljem mu hostperele kuuluvat internetipunkti. Fabian tuli minuga juttu r22kima ja ytles, et ta v2sis seina v2rvimisest 2ra. Lubasin talle appi minna. Kuskil kella 12 ajal l6unal yhinesin temaga seinav2rvimise juures. V2ga l6bus oli iseenesest, hea vaheldus igap2evaellu. Alles kell 19.15 l6petasime v2rvimise - v2rvisime 1. korruse enamik toad 2ra (va k66gi).

Reedel (2. aprill) oli Aneli "despedida de solteras" (pruutneitsi vallaliste6htu (?)). Meie jaoks oli kinni pandud yks baar, mis asub minu kodu l2hedal. 6htu oli p2ris l6bus kuigi Anel oli vahepeal n2ost ysna 2ra - Anel ikka oli m6tetega, et tahaks veel l6butseda ja oma kodus magada ja ei taha abielluda ja pyhenduda enda terve ylej22nud elu yhe mehe k6rval tema riideid pestes ja talle syya tehes. Anel on iseloomult p2ris p88rane :D - aga chingona (ta on 2ge)! Kuskil kella 23 ajal otsustasime minna t2navale l2rmi tegema - kuulub traditsiooni juurde, see on justkui kuulutamaks, et pruut hakkab abielluma. Sel hetkel j6udsid baari Tor´i s6brannad - Tor (vahetus6pilane, kes elas minu hostperega eelmisel aastal) tuli n2dalaks, Aneli pulmade ajaks, oma s6pradega (2 s6bra ja 2 s6brannaga) siia, Ixtepeci. Ta s6brannad ei r22kinud s6nagi hispaania keelt, kuid ma l2ksin kohe end tutvustama inglise keeles - seda keelt m6istsid nad pisut. Seletasin neile inglise keeles 2ra igast veidrad traditsioonid, mis selle peo juurde kuulusid ning mis minu jaoks juba v2ga tavaliseks on saanud. Nad olid p2ris segaduses igatahes. Tundsin end ausalt8eldes v2ga veidralt, kui nad sinna j6udsid - justkui deja vu minu sinna saabumisest ja ei suutnud endiselt 2ra uskuda, et ma olen siinse elu nii omaks v6tnud. L2ksin k6igega kaasa, mis tehti ja teadsin t2pselt, mis edasi saab, nemad aga ei saanud midagi aru. Ma tundsin end kohalikuna - Meña´na (nii kutsutakse Ixtepeci elanikke, naise kohta).
L2ksime k6ik koos (meid oli kuskil 20 - k6ik naised) t2navale pottide ja kulpidega l2rmi tegema ja k6ndisime nii yhe ringi t2navate vahel. M88dusime ka minu majast, Tor ja ta s6brad (poisid) ning mu hostvanemad ja -vennad vaatasid maja ees. Tagasi baari ette j6udes arutasid k6ik, et l2hme La Bolasse. Kysisin Tor´i s6brannadelt, kas nad tahavad meiega tulla, kuid nad olid reisimisest v2sinud ja endiselt p2ris segaduses seega ytlesid, et l2hevad pigem majja tagasi. Saatsin nad koju, tutvusin Tor´i ja ta teiste s6pradega, r22kisime pisut juttu ja l2ksime seej2rel mu hostt2di ja -n6oga La Bolasse teistele j2rele. La Bolas tantsisime palju ja j2tkasime m6ne traditsioonilise osaga - ringtantsud, kus yks inimene pruuti keerutab talle samal ajal 6lut jootes. Hiljem j6udsid La Bolasse ka Michel ja Jose Carlos. Tantsisime, r22kisime juttu jms. Kuskil kella 2 ajal 88sel l2ksid enamik inimesi koju 2ra, mina, Anel ning kaks Aneli s6brannat j2ime veel sinna. Jose Carlos sisenes uuesti La Bolasse. Ta k2is kodus, vahetas s2rgi 2ra ja tuli tagasi. Ytles, et ta ema keelas tal minna, aga ta p6genes ja hyppas yle aia - segane. Kuskil kell pool 3 suleti La Bola. J2ime Garibaldisse (La Bola k6rval asuv park) juttu r22kima jms. Kell 5 hommikul l2ks neil k6ht tyhjaks, seega l2ksime terminali s88gikohta s88ma. Jose Carlos tegi k6ik v2lja - taksos6idud, s88gid jne. S88gikohas said pruut ning peigmees kokku - v2ga suure kokkusattumusega tuli Meño oma onuga samuti sinna s88ma sel hetkel, kui meie s88ki parasjagu ootasime. Meñol toimus samal 6htul peigmehe vallaliste6htu. :DKell pool 6 hommikul j6udsime vanaema juurde. Vanaema oli 2rkvel ja valmistas just saiap2tse pulmade jaoks (ta tegi neid n2dala aja jooksul iga p2ev hommikust 6htuni, et neid pulmadel kylalistele saaks jagada - samuti kohalik traditsioon. L2ksime Aneliga hamacasse (v6rkvoodi, mis m6lemalt poolt puu v6i posti kylge on kinnitatud - varem kirjutasin "maca") magama.
Magasin 1 ja 1/2 tundi, r22kisime hommikul hostvanavanematega juttu ja j6ime kohvi. M6nus hommik oli. Koju j6udes olid meil m6ned kylalised. N2gin, et hostemal oli seina v2rvimine pooleli, aga ta oli h6ivatud muude tegevustega, seega v6tsin yle. Hiljem tuli veel hunnik Paco s6pru jms appi majaseinu v2rvima. L6bus oli igatahes.

3. aprillil oli la boda civil. Selle peo korraldasid peigmehe vanemad. Anel ja Meño andsid alkirju ja p2rast seda j2rgnes sealsamas poole 88 pikkune fiesta.

4. aprillil (nagu eelnevatel p2evadelgi) oli mu kodu rahvast t2is - enamik naabrid ja hostt2did, kes olid pulmaettevalmistustega aitamas (peamiselt just toidu valmistamine ligi 1000-le inimesele). 2rgates allakorrusele minnes oli ligi aias ligi 15 inimest ning nii terve p2ev. 6htuti tulid veel mitmed onud-t2did oma peredega kylla ja tegid siin pidu, panid muusikat ja j6id aias. Mu hostemal on suur pere - 1 6de ja 8 venda. M6ned neist elavad pisut kaugemal ja tulid Aneli pulmade p2rast oma peredega meie linna mitmeks p2evaks, seega k2isid ka iga p2ev kylas. Neil p2evil igav igatahes ei hakanud, koguaeg oli palju tegevust ja seltskond oli meeldiv.

5. aprilli jooksime hommikust saati viimaseid asju s2ttimas ja end korda ajamas. K2isin varahommikul oma kleidil j2rel - olin yks Aneli kuuest pruutneitsist ning lasime yhe 6mbleja juures omale kleidi teha. Ainus asi, mille kokku leppisime oli see, et kleidi v2rvus on kreemine-valge v2rv punasega ja kingad pidid ka punased olema. Samuti pidime punast v2rvi dekoratiivsulgi endale soengu jaoks muretsema. K2isime teiste pruutneitsidega 6mbleja juures l6iget v2lja valimas ja paar p2eva hiljem selle jaoks riiet otsimas. Kleit tuli k2iste/6lapaelteta ning pikkus oli umbes p6lvini, v2rv kreemine-valge, nagu mainitud. Keskele oli 6mmeldud horisontaalselt yks punane riidelint/-riba. Kuna punast v2rvi kingi mul ei olnud ning rohkem kingi osta ka ei tahtnud, laenas mu hostema mulle yhed tema punast v2rvi kingad. Mu hostema ja Anel kannavad kyll pool numbrit v2iksemaid kingi, kui mina, kuid enamik nende kingi on mullegi parajad.
Soengu tegi Cheche, minu linnast yks gei, kes t88tab sel alal. Ta tuli hommikul meie juurde, et Aneli soengu ning meigi teha. Aega oli ysna v2he j22nud ning tal polnud plaanis mulle soengut teha, kuid l6puks oli ta siiski n6us k2hku mu juukseid korrastama. Ta sai sellega h2sti hakkama - kogu selle palavuse ja pulmatoimetuste p2rast ringi jooksmisega oli soeng p2eva l6puks ikka samasugune nagu hommikul.

Kella 12 ajal l6unal l2ksime kirikusse. Seal toimus pulmatseremoonia. Kuna me (mina, mu hostema, teised pruutneitsid ning hostvennad) ei j6udnud oma ettevalmistustega 6igeks ajaks valmis, j6udsime kohale alles p2rast tseremooniat, piltide tegemise ajaks. Pruutpaariga pildistused valmis, asusime kiriku juurest justkui paraadina Salon Karekasse. K6ige ees k6ndis b2nd, kes muusikat m2ngis, nende j2rel k6ndisid Anel ja Meño (Aneli taga 2 noort hostn6bu - 4-aastane Hannia ja 6-aastane Marcos - tema kleidisaba hoidmas), pruutpaarile j2rgniesime meie (Aneli kuus pruutneitsit) ning meie seljataga oli veel palju tuttavaid, kes teekonna meiega koos l2bisid. Salon Karekasse j6udes oli palju traditsioonilisi osi nagu n2iteks pruutpaari valsitants. Nad olid v2ga originaalsed - enamik pruutpaare tantsib aeglase muusika j2rgi, kuid Anel ja Meño valisid oma lauluks Tito el Bambino - El Amor, mis on alguses aeglane, kuid l2heb siis hoogsamaks. Armas laul on iseenesest ja siin oli see pikka aega v2ga kuulatud igal pool. P2rast pulmi igakord seda laulu kuulates tulevad Anel ja Meño meelde.
Pulmatraditsioonide hulka kuulub ka "baile de la botella" ("pudelitants"), mis on just peigmehe ja tema meessoost s6prade ja perekonnaliikmete jaoks. Sellel "tantsul" on kindel laul, mida b2nd alati m2ngib. K6ik peigmehe s6brad on ringis, plaksutavad rytmis ja liiguvad kohapeal yhelt jalalt teisele, peigmees on tequila pudeliga ringi keskel ning t6mbab ringisolevaid s6pru ykshaaval ringi keskele enda k6rvale, haarab yhe k2ega kaela ymbert kinni, teisega joodab s6brale tequilat ning seda tehes keerutavad nad kohapeal. Suut2is tequilat alla neelanud, haarab s6ber sama tequila pudeli ja joodab seda samamoodi peigmehele. S6ber l2heb tagasi ringi ja peigmees valib j2rgmise inimese, kelle ringi keskele t6mmata. Seda tehakse enamasti nii kaua kuni tequila pudelis otsa saab. Laulu l6pus haaravad k6ik ringis olevad s6brad peigmehest kinni ning viskavad ta 3 korda k6rgele 6hku. Eks see tequila kogus hakkab peigmehele ka veidi p2he p2rast "pudelitantsu" - p2ris mitu suut2it joodetakse talle alkoholi sisse.

Pulmad m88dusid igatahes kenasti. Rahvast oli v2ga palju - kokkuv6ttes oligi ligi 1000 kylalist. Pulmaj2rgsed kommentaarid olid v2ga positiivsed ja ka Anel ytleb, et see oli tema unistustepulm. See pidu l6ppes kuskil kell 10 6htul - v2hemalt sel kellaajal l6petas b2nd m2ngimise ning viimane osa kylalistest oli end vaikselt lahkuma s2ttimas. Ma olin samuti sel ajal veel Salon Karekas (peopaigas). Yhe laua taga istuvad 2 prouat kukkusid mind n2hes kilkama ja enda juurde kutsuma. Tundsin yhe nendest prouadest 2ra - mu koolivenna Fernando ema, kes tahab, et Fernando v2lismaalasega abielluks, kuid pole siiani aru saanud (ma t6esti ei suuda uskuda, kuidas see v6imalik on), et Fernando on gei. M6lemad prouad muudkui haarasid minult 2 k2ega ymbert kinni ja korda m88da t6mbasid mind endale l2hemale ja r22kisid mulle aina oma poegadest, nende huvidest ja omadustest :D V2ga naerma ajas ikka kyll. Kuna Fernando ema myyb kullast ehteid, ytles ta, et kui ma tema "nuera´ks" (poja naiseks) hakkaksin, kingiks ta mulle m6ne kullast ehte. Teine proua on yks mu naabritest (elab samal t2naval, paar maja edasi), kuid ei ole temaga varem kokku puutunud, seega ei tundnud kohe 2ragi. Ta r22kis mulle, et tema poeg Angel kodus pidevalt r22gib minust (sama juttu on mulle ka m6ned Angeli s6brad ning ta 6de r22kinud) ja ta ema kysis siis minult, millised poisid mulle meeldivad, et tal on mulle v2lja pakkuda kaks poega kelle vahel valida ja kysis kumb mulle rohkem meeldiks :D M6lemad prouad olid ka juba natuke joogised.
Kui kuskil kella 11 ajal koju j6udsin, oli meie koduhoov t2is rahvast, ligi 50 inimest. K6ik hostonud, -t2did, -vanaemad ja nende pered olid meie juures 6htustamas.
Muide, siinsetel pulmadel on alati kohale kutsutud b2nd (enamasti isegi 2 b2ndi yhe peo kohta), kes muusikat m2ngib.

6. aprillil oli kolmas pulmapidu - la lavada. Selle kohta 8eldakse "j2relpidu" vms. See toimus meie maja ees. T2navalaiuses pandi lava ja kogu muusikasysteem suurte k6laritega ning terve p2ev m2ngis yks b2nd muusikat. Sel p2eval olin pidevalt tegevuses, millest ka puudust poleks olnud. K2isin limonaadi pulmakylalistele jagamas, aitamas tortilla ja muude n6ude kandmisega. Peo l6pu poole tantsisin ka pisut.

7. aprillil tulid meie juurde uuesti suur kari perekonda p2eval s88ma.

Kui pulmad l2bi said, oli s88gituba pikka aega t2iesti t2is kinke, laual polnud ruumi taldrikutki asetada ning l2bip22s k88ki minemiseks oli samuti p2ris keeruline. Kingiti 8 triikrauda, ~10 s88gin6ude komplekti, riideid, ~15 suurt r2tikut (saunalina) jpm. Ma pole elusees nii palju kinke korraga n2inudki :D

See koolivaheaja esimene n2dal m88dus nende pidude t6ttu uskumatult kiiresti, v2hemalt tunne oli kyll selline.

K2es on kuumaperiood. 6ues j6uab 6hutemperatuur igap2ev 40+ kraadini v6i ylegi, 88siti on kuskil 30 kraadi. Tuult eriti tunda ei ole. Terve aasta olen ventilaatoriga maganud - eks seda ole n2ha, kas ma Eestis vaikuses magada suudan, vaikne ventilaatorimyrin on praeguseks juba t2itsa omaseks saanud. :P

OAXACA.
Teisip2eval (20. aprill) l2ksin Oaxacasse. See on Mehhiko osariigi Oaxaca pealinn. Mu vend Michel elab ning t88tab seal juba mitu kuud arhitektina. Ta elab koos mu 26-aastase hostonu Morraliga (hostema noorim vend) ning yhe s6bra Kalin´iga, kelle perekond elab Ixtepecis, meiega samal t2naval. Minu hostpere ja tema pere on justkui koos kasvanud, tunnevad yksteist juba kymmekond aastat. Kalin on Victori vanem vend - Victorist olen pisut oma blogisse varemgi kirjutanud, ta on 12-aastane naabripoiss, kes meie internetikohvikus igap2ev abistamas/valvamas k2is.
L2ksin Oaxacasse yksi. Mu hostvanemad saatsid mu kell 4 88sel/varahommikul bussi peale ning hommikul kell 11 oli Kalin mind Oaxaca bussiterminalis juba ootamas. Magasin sel 88l v2ga v2he - kokkuv6ttes ligi 4 tundi. L2ksime k6igepealt nende koju, et kohvri ja hostema poolt saadetud Micheli riided ja s88gid lahti pakkida.
Tundaega olime nende juures ja seej2rel l2ksime Kaliniga linnapeale kirikuid vaatama - need on siin p2ris kuulsad ja t6esti ilusad, kujunduse poolest v2ga detailirohked. Tegin palju pilte, aga yles neid veel ei pane, sest v6tab liiga palju aega - seda teen Eestis olles.

Mul oli nii palju 6nne sellega, et just sel n2dalal, kui mina seal olin, polnud Kalinil ylikoolis tunde - streigi vms p6hjuse t6ttu. Michel oli p2evadl2bi t88l, teda n2gin vaid kuskil alates kella 9-st 6htul ja see oli ka vaid korraks, sest kella 10 ajal l2ks ta juba magama, et j2rgmisel varahommikul uuesti t88le minna. Mu hostonu Morral on lihtsalt t2ielik laiskvorst. Ta ei tee mitte midagi. Meenutab Garfieldi - ainult s88b ja magab. Enda j2relt ei korista ja on yldse ysna yleolev. Tema ei viitsiks lihtsalt kuskile linna peale minnagi.
Kalin tegi ettepaneku teisel p2eval (kolmap2eval) minna Monte Albani. Ma polnud sellest kohast midagi kuulnudki, aga koht oli t6esti v6rratu. Ma pole siin vahetusaasta algusest saati nii palju muru n2inud, kui seal. :P Monte Alban yks m2e otsas asuv suure alaga plats, mis on t2is ajaloolisi pyramiide, millel kyljel on trepid, seega saab pyramiidide otsa ronida ja kogu platsi k6rgelt vaadata. Et kirjeldusest paremini aru saada, panen ka m6ne internetist leitud lingi pildist, mis on tehtud Monte Albanil: http://www.yachana.org/reports/mex07/uploaded_images/IMG_9182-785915.JPG . Olime seal ikka p2ris tykkaega ja ronisime peaaegu iga pyramiidi otsa, kuhu v2hegi lubatud oli. Kuna trepiastmed on tavalistest trepiastmetest palju k6rgemad, v2sitas p2ris kiiresti 2ra, kuid seda naljakam oli. Seal oli palju turiste, enamik grupid olid giididega. Seisime Kaliniga gruppide l2heduses, et m6ndasid giide pisut kuulata, aga see oli pigem natuke m6nitamiseks (v6i siis meelelahutuseks) - yhele ameeriklaste grupile seletas mehhiko giid, kes r22kis ikka eriti vigast inglise keelt. Monte Albanilt lahkusime jala - st tervelt m2elt! Kilomeetrite arvus pole kindel, kuid ligi tundaega k6ndisime m2e otsast alla (pool teed m88da autoteed ning pool teed otseteed pidi, kust ei ole v2ga ohtlik alla k6ndida, st m2gi polnud v2ga j2rsk, kyll aga parajalt k6rge). Micheli, Kalini ja Morrali kodu asub m2ejalamist kuskil km kaugusel, st l2hedal!
6htul l2ksime ka linna peale koos Kalini ja Micheliga. Michel oli meiega vaid paar tundi ja l2ks siis koju 2ra magama, mina ja Kalin j2ime veel mitmeks tunniks. Kuskil kella poole 5 ajal hommikul j6udsime koju (st nende koju) magama.
Neljap2eval l2ksime l6una paiku Kaliniga "al arbol del Tule" (Tule puud) vaatama. See on maailma k6ige j2medama tyvega puu, asub nende kodust kuskil tunniaja kaugusel (busside/taksoga). Tegin sellestki palju pilte. Mis mulle Tule puu juures v2ga meeldis, olid need kujud, mis puutyvest kujunenud on, nagu n2iteks sellel pildil on selgelt n2ha l6vi pea moodi kuju - http://farm1.static.flickr.com/71/196260305_75071d28e0.jpg . Samuti v6is selgelt v2lja tuua elevandi kuju, krokodilli jne. V6rratu just sellep2rast, et keegi pole neid sinna kuidagi voolinud/saaginud nii, puu ise kasvas sellisena.
6htul l2ksime uuesti v2lja, seekord Kalini ja ta s6braga (naljakas s6ber oli, omasooihar :D Tema jutt ja olek ajas terveks 6htuks minu ja Kalini tuju l6busaks).
Reedel olime me p2ris l2bi omadega, ei teinud suurt midagi - ma koristasin seal natuke, viskasin vanu asju minema ja pyhkisin tolmu jms. Kuskil kella 16 ajal l2ksime (j2lle Kaliniga) el centrosse e. linnapeale. Tahtsin endale m2lestuseks midagi osta, samuti viimast p2eva veel linnas natuke ringi jalutada. Kella 10-ni 6htul jalutasime seal ringi ning istusime seal suures "Zocalo" pargis. Kuna oli reede 6htu, toimus seal iga nurga peal midagi - m6ni yritus v6i esines m6ni b2nd, paljudes kohtades olid ka pysti putkad kust myydi s88ki v6i pudipadi. Ja, sugugi mitte h2irivas m6ttes, oli rahvast ylipalju - suurlinna v2rk. El Centro t2navad meenutasid mulle p2ris palju Tallinna vanalinna t2navaid, munakivit2nav ning ka majad olid v2ga sarnases stiilis.
Viimase bussiga koju j6udnud, l2ksid Morral ning yks nende s6ber kuskile v2lja l6butsema. Me Caliniga olime eelnevatest p2evadest juba ysna l2bi omadega. Tellisime maja l2hedusest koju Clayuda ja s6ime telekat vaadates 6htust. Ka Michel oli meiega (oli t88p2evast v2sinud ja viitsimatusega v2lja minemise suhtes).

Laup2eva p2eval viis Kalin mu bussiterminali - oli aeg s2ttida Ixtepeci poole. Kohtusime Micheliga terminalis, ta tuli t88lt otse sinna ja seej2rel l2ksime koos oma kodulinna. Sama p2eva 6htul kell 20 Ixtepeci j6udnud, l2ksime taksoga koju, k2hku pessu ja riideid vahetama ning 20.30 j6udsime Ixtepecis toimuvale jaripeole (h2rjaratsutamisele, -v6itlusele) - mu hostisa ja tema s6ber korraldasid selle jaripeo, seega oli mu terve pere juba selleks ajaks seal ja tegelesid piletitemyygi jms-ga.

Reisimuljed Oaxacast: Mul oli v2ga palju 6nne sellega, et Kalinil just sel n2dalal kooli ei olnud, sest ta vedas mind vaatama kohti/vaatamisv22rsusi, millest mina varem kuulnudki polnud. Kaaslasena poleks mul ka talle midagi ette heita - iga p2ev oli meil nalja ja naeru laialt ja tunnistasime m6lemad, et ei m2letagi, millal viimati niimoodi sydamest naernud olime. Ta oli see, kes Oaxacas iga ideega kaasa v2ga positiivselt kaasa l2ks. Reis l2ks v2gagi asja ette! Tegin Oaxacas yle 300 pildi. :)

Jaanuar, veebruar.

2010-02-16T14:51:00.000-08:00

Eelmise blogisse sissekande lisamise kuup2eva 88sel 2rkasin ma kuskil kella 3 ajal yles, kuid olin endiselt pooleldi unes. J2rsku tundsin, kuidas terve mu voodi rapub tugevalt ning kuulsin riidekapi edasi-tagasi loksumist - MAAV2RIN! Pigistasin silmad tugevalt kinni, paar hetke hiljem taandus ka maapinna rappumine. V2risesin ehmatusest ylekere. Kuulsin enda toaukse taga liikumist ning hostisa h22lt. Hommikul arutasime sellest hostvanematega. Hostisa ytles mulle, et kui maav2rin peale hakkas l2ks ta Pacot yles 2ratama, et vajaduse korral 6ue joosta juhul, kui maja peaks kokku varisema - Paco ei 2rka just eriti lihtsalt yles. Nad ootasid koridoris, et n2ha, kas l2ks yle v6i mitte. Hostisa ytles, et oli valmis mindki igahetk yles 2ratama, kui peaks uus maav2rin yle k2ima, kuid kuna selle maav2rinaga l6ppes 2ra, ei tulnud ta mulle toaukse taha koputama. Hostisa ytles, et kuskil 5 minutit enne seda maav2rinat oli yks pisut rahulikum raputus yle k2inud. See kogemus hirmutas kyll p2ris jubedalt 2ra (eriti p2rast seda, mis Haiti`l juhtus), kuid tunne uus ja huvitav.

***

Koolis on peale alanud 2. semester. L2ksime kooli ning esimesel p2eval olid stendil k6ikide klasside tunniplaanid yles pandud. Kuna ma olin ainus (ka vahetus6pilastest), kes oli terve 1. semestri grupis "especial", mis t2hendab, et oli tunde nelja erineva klassiga, l2ksin ma Elveri (6ppealajuhataja/koordinaator) k2est kysima, millise tunniplaani j2rgi peaks oma tunde vaatama hakkama. Elver ytles mulle, et varsti uurime seda asja. Nii ma istusin tema kabinetiukse taga oodates. Igakord minust m88dudes (seda juhtus 5-6 korda) ytles ta mulle: "Ahorita," ("Varsti"). Terve esimese tunni sain selle ootamisega vabaks, samuti ka teise tunni... L6puks sain temaga siiski jutule, tulid ka teised vahetus6pilased temaga r22kima. Elver ytles, et sel semestril peame k6ik valima yhe kindla klassi, kus olla tahame. Samuel ja Philipp otsustasid j2tkata oma klassiga - mina j2tkan selle klassiga, kellega koos mul k6ige rohkem tunde varem oli. Olen rahul.
Esimesel semestril andis mulle p6him6tteliselt k6ike tunde Garbajal - igav 6petaja, kes armastab v2ga palju r22kida, ainult dikteerib 6pikutest, et 6pilased saaksid k6ike tundide viisi ymber kirjutada. Ja kusjuures dikteerib kohalike jaoks v2ga kiiresti, minu jaoks veel kiiremini. Yritasin mitu-mitu korda tundides j2lgida ja kaasa kirjutada, aga pidevalt j2in maha ja ei saanud paljudest s6nadest aru - tal on v2ga k2re ja eriline h22l, mis mind arvatavasti aastateks veel kummitama j22b. Ma andsin alla, tema tundides ei teinud ma mitte midagi - vahel magasin, m6nikord joonistasin v6i kirjutasin oma asju vihikusse. Sel semestril on olukord natuke teine. Kui Elver kysis, millise grupiga j2tkata tahan, ytlesin tallegi, et selle grupiga ei taha just selle 6petaja p2rast j2tkata, ma ei m6ista seda 6petajat ja ei j6ua tema tempole j2rele. Ma ei n2inud yldse m6tet niisama tunnis istumisel, kui ma midagi kaasa teha ei saa. Elver teatas, et nyyd annab Garbajal sellele klassile vaid 4 tundi n2dalas (1. semestril oli v2hemalt 4 tundi p2evas). Wuhuhuu! Praegu on mul ka matemaatika tunnid, mida mul esimesel semestril millegip2rast ei olnud jms. Tunnid on erinevate 6petajatega ning teen kaasa k6ike, mida v2hegi oskan/suudan, koolielu l2ks natukene huvitavamaks! Kui teised 6petajad dikteerivad, j6uan nende tempoga isegi oma vihikusse kirjutatud ja matemaatikas saan enamasti ka teemast aru - teemale pihta saamine tekitab hea tunde. :) Muide, siin on igal keskkooli klassil oma ala, mida nad 6pivad. Nende ryhmade j2rgi moodustatakse ka tunnid, mida need klassid saama hakkavad (n2iteks minu ryhmal on 4 korda n2dalas bioloogia, aga teisel sama tasemega klassil pole yldse bioloogiat). Minu klass 6pib "Higine y salud comunitaria" - arstiteadus. M88dunud minestuste ja muude n6rgan2rvilistele kohastele omaduste suhtes on see "ideaalne" ryhm, kuhu mind sobitada, aga pole hullu, ained on p2ris huvitavad isegi.

***

Reedel (29. jaanuar) arutasin klassivenna Julianiga erinevate h22likute h22ldamist. Julian tunneb v2ga huvi eesti keele (v6i pigem yldse erinevate keelte) suhtes ning kysib minult pidevalt igasuguste hispaaniakeelsete s6nade eestikeelseid vasteid. Kuna hispaania keelt k6nelevad inimesed h22ldavad "v" ja "b" yhtemoodi, yritasin talle selgeks teha, et nende k6las on siiski erinevus sees. 6petasin talle seda yhe eestikeelse s6naga, mis omab mitu "v-d" - vahvel.
Yltesin: "H22lda minu j2rgi - vah-vel."Julian enesekindlalt: "Bahbel!" Nii me harjutasime oma 5 minutit, kuid v2lja ei tulnud sellest midagi. L6petasime sellega, et ytlesime silphaaval korda m88da: "Noo... Vah!" Julian: "Bah!" Ma: "VAH!!" Julian: "BAH!!" Hakkasime m6lemad naerma, kuid erinevateks ta neid siiski ei pidanud.
Olen teistegagi varem seda teemat arutanud ja 8elnud sama s6na n2itel ja ka m6ne hispaania keelse s6na n2itel m6lemad h22ldusversioonid. N2iteks: "vahvel" ja "bahbel", kuid nad ei kuule neil kahel h22ldusel erinevust.

Sama p2eva 6htul k2isime paari klassikaaslasega v2ljas. Seltskonnas olid minuga veel Itzel, Julian, Jesse ning Leobardo. K2isime Cenaduria Anelis (s88gikoht, mis avatakse 6htutel), ostsime kaasa 5 clayudat ning l2ksime Itzeli juurde 6htustama. S6ime, kuulasime muusikat ning r22kisime juttu. Hiljem vaatasime Youtube`ist erinevaid videoid. L6bus 6htu oli.

***

Laup2eval (3. jaanuar) k2isime Aneliga yhel pruutneitsi vallaliste 6htul. Oleme varemgi yhte korraldanud paar kuud tagasi. Nagu eelmisel korral, toimus seegi kord see minu hostvanaema kodus ning pruutneitsiks oli Aneli hea s6branna. Seekord oli pisut l6busam, kuna oli rohkem tuttavaid. Kella 23 ajal l2ksin Carmeni, Luisa ning Jairoga diskole. See toimus Salon Karekas, sissep22s oli tasuta ning kuna oli kellegi synnip2eva puhul korraldatud, jagati seal isegi torti ligi 150-le inimesele, kes k6ik kohale olid tulnud. Kuna Anelil ja suurel osal sellest pruutneitsipeo seltskonnast oli plaan minna 88sel La Bolasse (karaokebaari), seega ytles Carmen, et paar tundi hiljem l2hme neile sinna j2rele. Disko muusika oli kyll v6imas ning hea, kuid yritus ise j2i kuidagi magedaks. Kella poole 1 ajal hakkasime La Bolasse minema, avasime juba taksoukse, kui nad ykshaaval ytlesid, et ei tahagi enam minna. L2ksin siis yksi La Bolassse, Anel ja ta s6brannad olid seal. 88sel kella poole 2 ajal j6udsid sinna ka Paco, Ivan ja Amilkar. Meñu (Aneli kihlatu) muutus armukadedaks, et Anel oma s6brannadega nii kaua v2ljas oli (ilma temata) ning k2is teda mitu korda La Bolas 2ra kutsumas, kuid kui Anel natukene juba joonud on, muutub ta teistest v2ga s6ltumatuks ja teeb nii, nagu tema tahab, seega ei l2inud Anel Meñuga kaasa. Enne baari sulgemist tuli La Bola omanik minuga r22kima, kysis mu nime ning laulis yhe laulu, mille ta mulle pyhendas.
Kell 4 suleti La Bola. J2ime veel sinna sealse omanikuga juttu r22kima - selgus, et ta on "mu" (st Paco ja Aneli) kaugelt sugulane, onu. Hostvanemad helistasid mulle kell 4 88sel, sest Meñu oli sel ajal koju helistanud ja 2ra kitunud, et Anel, ei taha La Bolast 2ra tulla. Paco oli oma telefoni v2lja lylitanud ning Aneli telefon ei t88ta, seega j2id nad mulle korduvalt helistama - oma 25 korda v2hemalt selle 88 jooksul. Igal korral ei v6tnud vastu, kuid iga kord vastu v6ttes ytlesid hostvanemad, et tulge juba koju. Mina tahtsin juba minna, uni oli peal ja hostvanematele pahameelt valmistada ei tahtnud. Ytlesin korduvalt ka Anelile ja Pacole, et l2heksime juba, kuid nad ytlesid aina: "Ahorita," ("varsti,"). Kui kodu poole s6itsime vaatasin kellaaega - 5.00. M88dusime hostvanaema majast, Meñu oli t2naval Aneli ootama j22des magama j22nud. L2ksime koju, Paco l2ks kohe yles (talle ei 8eldud midagi) ning Anel sai korralikult riielda - asi selles, et Anel abiellub 5. aprillil ning peab k2ituma ka selle kohaselt, st kuulama oma kihlatut jms.

***

Istusime teisip2eval (2. veebruar) tunnis "Estructura Socioeconomia de Mexico (E.S.E.M), klassivend Lalo (p2risnimega Eduardo) n2itas mulle ja Valeriale oma s6rmel olevat noaga sissel6igatud haava ning ytles: "Aagh... M6nus tunne oli!" Ma tegin suured silmad p2he: "Vaata, et sa nyyd end l6ikuma ei hakka!" Valeria vaatas mulle otsa: "Ta on l6ikunud end juba..." Lalo noogutas n6usolevalt, ma olin s6natu. Lalo astus minu juurde ning n2itas mulle m6ningaid hguseid arme oma k2el. Mind yllatas see yha enam: "Aga... Milleks?!" Ta naeris ja vastas: "Niisama." Ma saan aru, kui Lalo oleks emo, et l6igub end, kuid ei, ta on yks r66msameelsemaid ja s6bralikumaid poisse mu klassis ning l88ki on tal ka tydrukute seas palju (st armuvaludes ei piinle).

***

R22kisin yks 6htu oma naiivse naabri Alexis Caballeroga juttu. Kuna eelmisel aastal k2inud vahetus6pilased Eestist tegid Alexisele nalja, et k6ik eestlased oskavad kohvi vaadates tulevikku ennustada, j2i ta seda uskuma. Sel 6htul, kui internetikohviku ees juttu r22kisime, hakkas Alexis minult kysima: "Aga... Kuidas te ikkagi suudate seda teha?? Maria, l2hme joome kohvi!" Ta nyyd tunneb minu ees isegi hirmu, sest ytles, et Kadri ja Liispet "ennustasid" talle eelmisel aastal ainult halbu asju, mis k6ik t6eks said. Nagu n2iteks, ytles Kadri Alexisele: "Ole koertega ettevaatlik!" Ja paar p2eva hiljem hammustas teda yks koer. Teine kord, kui Alexis tahtis, et Kadri talle midagi ennustaks, ytles Kadri j2lle huupi: "Sinuga juhtub midagi halba." Mingiaeg hiljem j2i Alexis tuuler6ugetesse. See naiivne naaber andis mulle nyyd teada, et ta ei taha, et ma talle ennustaksin, igaksjuhuks. Ma ytlesin, et mulle ei meeldigi ennustada. Ta vajus v2ga m6ttesse ja ytles: "Sa paned mulle nii palju kysimusi p2he!!" Ta T6ESTI sydamest usub seda, et ma kohvi j2rgi tulevikku oskan ennustada, kuigi ma olin terve selle vestluse ajal naerukrampides. Ytlesin: "Eestlased yldiselt ei r22gi sellest v6imest teistele - sa tead liiga palju, ma pean su nyyd 2ra tapma." Ta ajas niii suured silmad p2he :D:D:D. Ma naersin, ta sai siis v2hemalt aru, et see pool naljaga oli - ytlesin talle, et 2rgu uskugu.. Aga ennustamise asja usub ta siiani. Ta isegi yks p2ev kysis minult MSN-is: "Aga... Kuidas sa siiski tead, et Jose Carlos naiste mees on, kui sa teda kunagi yhegi naisega n2inud ei ole?? Ma olen selle peale m6elnud ja j6udsin j2reldusele - sa n2ed seda kohvi lugedes, eksole!!" Oeeeh.... Kahju lausa sellest mehest. Alexis on muide 22-aastane - ma saaks aru, kui ta v2ike laps oleks, et nii hingega sellesse usub.

***

Veebruari algusp2evadel oli ajalehes uudis, et Ixtepeci postkontori ees tapeti 2ra kaks politseinikku. Kuus r88vlit n2gid kell 8.15 hommikul postkontori ees kahte politseinikku, kellelt tahtsid raha r88vida, politseinikud olid parasjagu postkontorisse suuremast summast koosnevat maksu l2inud maksma. Maskeerituna lasti seaduskorraldajatele kuuli p2he ning seej2rel s6itsid seaduse rikkujad minema, raha nad enam r88vida ei j6udnud - kuna nad politseinikud juba maha olid j6udnud lasta, l6id nad kartma, et neile j6utakse k2hku j2rele ning ei vaevunud enam raha r88vima. Nad j6udsid 2ra p6geneda. Pisut k6hedaks ajab fakt, et see k6ik toimus minu kodust kuskil 5-minutilise jalutusk2igu kaugusel ning jalutan sealt m88da peaaegu iga p2ev (iga kord, kui linnapeale l2hen).

***

Pyhap2eval (14. veebruar) k2isime perega pesapalli vaatamas. Paco m2ngib yhes v6istkonnas pesapalli, samuti ka tema s6brad Amilkar ning Ivan, ka Jose Carlos kuulub selle m2ngijaskonna ryhma alla. Nad m2ngisid yhe teise linna v6istkonna vastu. Kell 10.30 l2ksime kohale ning kell 16.00 l6ppes. Mulle meeldis v2ga, igav ei hakanudki (nagu alguses k6ik minu puhul kartsid, kuna see oli mu esimene pesapallim2ng, mida ma vaatamas olen k2inud). Ixtepeci v6istkond v6itis, yay! Kuna mu v2ga klatsijutuhimuline naabripoiss Rodrigo seal oli, saab ka natukene tagantj2rele draamat. Sel p2eval tunnistas Ivan mulle, et ma meeldin talle ja olen juba pikemat aega meeldinud, kuid ta ei julgenud/osanud seda varem tunnistada. Kui Ivan minuga seal juttu r22kis, jooksis mu naabripoiss kohe Jose Carlosele teatama, et Ivan on minust huvitatud, mille peale Jose Carlos mind kurja pilguga j2lgima j2i. Alles n2dal tagasi ytles J. Carlos mulle, et ma olen hull ja haige ja pole tema jaoks keegi.. haha, n2ha on! Hiljem ytles Ivan mulle, et Jose Carlos oli temalt kysinud, kas ma meeldin talle, Ivan vastas talle jaatavalt ning ytles mulle, et J. Carlos ei 8elnud sellepeale midagi, kuid oli n2ha, et sai vihaseks. Mehhiklased on v2ga armukadedad selle teema suhtes.

Ootamatu reaktsioon.

2010-01-19T13:39:00.000-08:00

N2gin yhel 88sel unes, et oli tavaline p2ev, olin just mu hostperele kuuluvas internetikohvik "El mero mero´s" valvamas ning helises telefon. Vastasin telefonile: "Bueno?", vastuseks k6las yks eestikeelne "tere!" - mulle helistas mu 6de Monika. R22kisime unes pisut eesti keeles, kuigi mul see enam eriti h2sti v2lja ei tulnud. Hommikul yles 2rgates olin yllatunud: miks ma just Monikat unes n2gin? Kuna ta elab ning t88tab Soomes, on mul temaga 6dedest vast k6ige v2hem kontakti, seega imestas mind, et just tema selleks helistajaks oli.
Natukene hiljem samal p2eval r22kisin msn´is oma venna Marioga juttu, kes ytles mulle, et vanemad olid neil p2evil Soomes k2inud, sest Monika abiellus! Kui imelikult unen2od ikka t88tavad. Kuna Monika mulle suvel juba pulmakleiti n2itas, teadsin, et neil oli plaan abielluda, kuid kuust (r22kimata kuup2evast) ei teadnud ma midagi...

Kindlasti olete uudistest juba kuulnud, et Haitis oli yks tugev maav2rin, mille t6ttu suri yle 100 000 inimese. Me tundsime seda maav2rinat siingi. Ma r22kisin parasjagu telefoni kaudu Kearaga (vah. 6p. USA-st) juttu ning ta kysis: "Maria, did you feel the earthquake just a few minutes ago?!" Ma ei teadnud sellest midagi - ma ei tundnud midagi! Ytlesin talle, et siin kyll mingit maav2rinat minuteada ei olnud, kuid hiljem selgus, et mu hostisa ning hostvanaema siiski tundsid seda, samuti Pancho ning Luisa, kellega ma samal 6htul v2ljas k2isin. Minu siinoleku ajal on olnud ligi 5 maav2rinat, kuid mina olen tundnud ainult yhte.

Ilm on Ixtepecis taaskord ilus ja tuulevaikne. 6htuti ilma p2ikeseta on pisut tuuline, kuid ei ytleks, et oleks v2ga kylm. Kuskil n2dal tagasi, kui oli paar p2eva 18 kraadi ning v2ga tuulist ilma, ytles mu hostema, et viimati tundsid nad sellist kylma 20 aastat tagasi! Neil p2evil r22giti isegi, et Chiapases (kuskil 5 tundi minu linnast) leiti mitu j22tunud iguaani, haha! Ei oleks uskunud, et kuskil 15 kraadi juures m6ni loom 2ra v6ib j22tuda.

Pyhap2eval (17. jaanuar) lasin yhe lubaduse t6ttu endale lisak6rvaaugu teha. Kuna ka Luisa tahtis endale yhte, ytles ta, et tema isa oskab seda ning tegi ettepaneku, et laseme yhel p2eval teha. Leppisime siis kokku pyhap2evaks. Eestis lasin omale aastaid tagasi k6rvaaugud teha yhes salongis, see k2is spetsiaalse pystoliga ning v2ga k2hku, peaaegu et ei tundnudki midagi. Siin aga tehti seda n6elaga. N6el oli tykkaega tugevas alkoholis samal ajal, kui ma enda k6rva j22ga tuimestasin. Ytlesin veel, et pean selle k2igus istuma, sest ma olen vere- ja n6elateemadega ysna n6rgan2rviline. Luisa isa pani siis niidi n6elale taha ning surus mul niidi k6rvalestast l2bi. "AAAAUU!!!" ytlesin sel ajal, kui protsess veel toimus, k6ik ymberringi naersid mu h6igatuse yle. Kuna k6rvalestal on 2 kihti, tundsin, kuidas niit l2bis yhe kihi ning seej2rel teise kihi, kuigi valus eriti ei olnud, natuke ebameeldiv lihtsalt. Paar sekundit hiljem ytles, et on valmis ning sidus niidile s6lme peale, et k6rvaauk kinni ei kasvaks. T6usin siis pysti, et Luisale istumise v6imaluse anda. Tundsin, et pea k2ib ringi, kykitasin kiiresti ja ytlesin: "Eeei... mul k2ib pea pisut ringi." Istusin uuesti toolile, endiselt peas kummitamas pilt, kuidas n6ela k6rvast l2bi torkamine v2lja v6iks n2ha. Pea p88ritus l2ks hetkeks yle, kuid tuli siis tagasi. Toetasin pea k2evarrega laua peale, et seda mitte tunda... J2rsku olin yhes yleni valges ruumis. Keegi karjus mu nime: "Mariaaa!! MARIIIAA!", ma n2gin yhte inimkeha, kuid n2gu oli udune, nii kestis see tykkaega. Hetk hiljem kuulsin mehe h22lt: "Maria, que pasó? Estas bien?" ("Maria, mis juhtus? Kas sinuga on k6ik korras?"). Tundsin siis Luisa isa selle h22le j2rgi 2ra. Avasin silmad - n2gin Luisa isa n2gu ja tundsin, kuidas kukal mu pead toetab. M6tlesin: "Misasja?? Kus ma olen? Aa.. Luisa kodus. Miks mind ymbritseb ligi 10 inimest?? Mis juhtus? Ma minestasin? Mulle tehti k6rvaauk, ma tundsin end halvasti..." ja nii tasapisi hakkas k6ik sekunditega meenuma. Tundsin, et keegi pidevalt katab mu k2ed ning dekoltee piirkonna veega, samuti see v2nge alkoholil6hn, mis mu ninna tungis - Luisa hoidis oma alkoholiga yle kallatud k2ed mu nina all. Sirutasin tugevalt jalad sirgeks, et vere liikuma panna ning n2gin enda ees suurt karja inimesi (terve Luisa pere ning nende sugulased, kes parasjagu kylas olid), kes mulle imestunud n2oga otsa vaatasid. Luisa t6i mulle oma isa palvel yhe pulgakommi, et paremini taastuksin ning hiljem seletasid mulle k6ik oma versiooni, kuidas nad seda n2gid. Samuti ytlesid, et olin p2rast 2rkamist n2ost ylivalge, isegi pisut rohekas.
Istusin veel pisut kuni pulgakomm mu k2es otsa sai ning l2ksin siis kodu poole, Luisa tuli mind saatma. Kui 6ue j6udsime, ytles ta mulle, et ma ehmatasin ta 2ra ning kartis v2ga, kui seda k6ike n2gi. Korduvalt kysis veel, kas tunnen end juba paremini. L2ksime korraks minu juurest l2bi, t6in toast oma k2ekoti ning l2ksime siis Luisa ning ta sugulastega v2lja 6htust s88ma.
J2rgmisel p2eval kysis Luisa minult veel kord, kas tunnen end h2sti ning r22kis mulle, kuidas ta isa olevat temalt eelmisel 6htul kysinud: "Kas sind ehmatas see v2ga 2ra?" Luisa vastas: "Jaa!" Selle peale vastas ta isa: "Ei tee ma sulle seda k6rvaauku t2na! Lykkame homse peale - mis siis saab, kui sina ka 2ra minestad?" :D

2010. aasta algus. Mehhiklased ja muud jutud.

2010-01-12T11:19:00.000-08:00

Laup2eval (2. jaanuaril) t2histasime Micheli synnip2eva. L2ksime kuskil kella 17 ajal mu hostvanaema juurde, kuhu kogunes kokku veelgi Micheli s6pru. Samuti oli kohale tulnud mu pool-hostonu Fabian (mu hostisa poolvend, kes on ainult 21-aastane) ning hunnik Cristina s6brannasid - muide, Michel ja Cristina on koos j2lle, kuigi kui Michelilt kysin, kas nad on koos, vastab ta mulle eitavalt, kuid Cristina k2ib j2lle iga p2ev meie juures, seega teen j2relduse, et siiski l2ksid tagasi kokku. 6htul kuskil kella 8 ajal helistas mulle yks tyyp hyydnimega Pancho, kellega olin eelnevatel 6htutel toimunud pidudel tuttavaks saanud (mu hostn6o hea s6ber), kutsus mu esmasp2evaks v2lja ning lubas mulle j2rgmisel p2eval uuesti helistada. P2rast telefonik6net kasutasin juhust k2ia WC-s ning telefoni panin selleks ajaks tagataskusse. Esimeste sekundite jooksul kukkus see potti. V6tsin k2hku v2lja ning hiljem peksin sellest osa vett v2lja, ylej22nud vesi j2i veel sisse. Anti soovitus panna see j2rgmisel p2eval p2ikese k2tte kuivama.
Ylej22nud 6htu l2ks iseenesest korda. U kella 10 ajal tulime siia internetikohvikusse, mis mu hostperele kuulub ning suur osa seltskonnast laulis kordam88da Micheli paar n2dalat tagasi ostetud mikrofoniga karaoket (laulus6nu ning muusika said youtube`ist). Kuskil kella 1 ajal oli enamik Micheli s6pradest koju l2inud, Anelil oli veel suur tahtmine minna edasi La Bola`sse (karaokebaar). Michel ei v6tnud vedu, l2ks magama 2ra, kuid Anel, Meñu, mina ning Fabian l2ksime. La Bola oli suletud, kuigi seal paistis inimesi palju sees olevat - kyllap oli lihtsalt t2is ning seep2rast suleti ka uks. L2ksime siis hoopis La Gasonasse (teine karaokebaar, kuid vahel lastakse ka niisama muusikat ning tantsitakse). Tantsisime palju ning kuskil 3 ajal 88sel l2ksime koju 2ra - Anel ja Meñu 88bisid vanaema juures ning Anel andis mulle koduv6tme kaasa.

Pyhap2eva hommikul 2rkasin yles teadmata, mis kell on ning kuna telefon ei t88danud, ei saanud ma ka kellaaega kuidagi v2lja uurida. Vahetasin riideid ja hiilisin vaikselt Aneli tuppa, et tema voodi peal olevalt telefonilt kella vaadata - kell oli 10 hommikul. Vanemaid polnud kodus, sest nad olid ranchosse l2inud pmst terveks p2evaks. Hommikul panin esimese asjana oma telefoni p2ikese k2tte kuivama. Paar tundi hiljem n2itas see kyll pilti, kuid hakkas ise mu s6pradele helistama ning ilma, et mina yhtegi nuppu vajutaks, kirjutas ekraanile "33363366". Kuna telefon on mul siin igap2evaelus p2ris oluline ning vana telefon oli 3-4 aastat vana (st polnud m6tet parandusse saata), l2ksin kohe uut ostma. Otsisin midagi odavat, millega saaks helistada ning s6numeid saata ja millel oleks bluetooth - see oli mu ainus eelistus. Telefonipoes oli myygimees v2ga asjalik - kysis umbes, mis hinnavahemikus ma telefoni otsin ning mis eelistustega (funktsioonieelistused ning kas klapiga, slideklapiga v6i klapita). Leidsin endale l6puks sobiva, ta lasi veel u 500 pesot hinnast alla ning telefoniga oli kaasas 1 GB telefonim2lu. Samuti oli see odavaim variant bluetoothiga - sain telefoni 1090 pesoga, olen seda siiani poolteist n2dalat kasutanud ning igati rahul. Oma vana telefoni panin j2rgmisel p2eval uuesti terveks p2evaks p2ikese k2tte kuivama. L6puks t88tasid vanal telefonil ka nupud, kuid ka siis, kui ta oli v2lja lylitatud, n2itas ekraan valgust, seega tyhjendab akut koguaeg. Vana j2tsin sahtlisse.

Paar p2eva hiljem r22kis mu hostisa mulle, kuidas ma p2rast Micheli synnip2eva j2rgmisel hommikul segast juttu olin ajanud. Ma olin unesegasena hostemaga r22kinud (st ise endiselt magasin, kuid t6usin pysti ja r22kisin juttu) ning hiljem tagasi magama l2inud. Kui yles 2rkasin, ei teadnud ma sellest mitte midagi. 3. jaanuari varahommikul oli hostema mu toauksele koputanud. Avasin ukse. Hostema: "Maria, Anel ei tulnud teiega koos koju?" Ma: "Tuli kyll, tulime k6ik koos koju.." Ta: "Kus Anel on?" Ma: "Siinsamas, oma toas on." Hostema: "Teda pole oma toas!" Ma: "Hmm... Siis ma ei tea." ja l2ksin tagasi magama. :D Ma teadsin t2pselt, et Anel j2i vanaema juurde! Ma tean, et Peetril (mu vennal) on seda varasemate aastate jooksul paar korda ikka juhtunud, et 2rkab keset 88d, paneb kapiukse kinni ning l2heb tagasi magama, vahel sonib ka midagi vahele, kuid minul seda varem nii selgelt juhtunud ei ole.

Ixtepecis on yks kingapood, kust saab kataloogist tellida ning j6uavad paari p2evaga kohale, m6ned eksemplarid on poes ka olemas, mida saab kohe 2ra osta. Selles poes t88tab kolm meest - kaks noort ning yks vana. Vanem mees on kuskil 40-aastane ning igakord, kui ma sinna l2hen, r22gib ta minuga pikalt (kysib, kas ma juba kohalikes randades olen k2inud ja mis linnasid ma mehhikost yleyldse veel kylastanud olen jms). Igakord, kui Anel v6i mu hostema sinna l2hevad, kysib see t88taja, miks mina kaasa ei l2inud ning saadab mulle tervitusi. Kuna Anel on selles poes pysiklient ning saab allahindlust, teavad nad kodunumbrit. Paar p2eva tagasi olevat see mees siia mu koju helistanud ning minu j2rele kysinud. Meñu oli vastu v6tnud ning 8elnud, et mind ei ole. Samuti kysis, miks ta mind otsib vms, mees vastas: "Niisama, tahtsin natuke Mariaga juttu r22kida." Meñu ytles uuesti, et mind pole ning pani telefoni hargile. Loodetavasti ta enam ei helista siia..

Ysna syrr on see, kuidas kaks minu hostonu (pisut yle 20-aastased) - yks on hostema n6bu vist, igatahes ytlevad Anel, Michel ja Paco, et ta on onu - mulle s6numeid saadavad. Vahel hommikuti, et soovida ilusat p2evaj2tku. Samuti niisama, et kysida kuidas l2heb ja kirjutavad komplimente... Endal suht naljakas m6elda ning olen neilegi 8elnud, et nad on mu ONUD, aga siis vabandavad nad v2lja sellega, et nemad nii ei tunne.

Kuna mu hostema internetikohvikut omab, k2ivad tihti igasugused erinevad myygimehed, -naised talle asju myymas. Samuti k2ib iga p2ev tortillatyyp, umbes minu vanune. N2gin teda oma s6pradega 24. detsembril eemalt ka diskol ning ta t6stis oma 6lletopsi minu suunas, et 8elda terviseks. J2rgmisel p2eval, kui ta tortillat siin myymas k2is kysisin ta k2est, mis kell ta diskolt lahkus. Vahetasin temaga paar lauset. Hiljem olevat ta Victorile 8elnud: "Hey! La gwera se cayó conmigo!" (otset6lkes: "gwera kukkus koos minuga"), umbes nagu ma olen nyyd temaga koos v6i olen temasse armunud v6i midagi sellist. P2ris pikalt sai naerda selle yle.

Siin on nendel Mehhiko tyypidel yldse mingi teema sellega, et nad koguaeg arvavad, et nad tegid midagi, mis mind pahandas vms. Pancho helistas mulle 6 korda j2rjest (mu telefon oli h22letu ja teise laua peal) ning kui l6puks 7. helistamise korral vastu v6tsin, seletasin, et ei olnud telefoni l2heduses. Hiljem ta ikka saatis mulle s6numi: "Ma m6tlesin, et sa ei tahtnud minuga r22kida - kas ma tegin midagi, mis sind pahandas?" Teisip2eval (12. jaanuaril) tuli Angel (yks minuvanune naabripoiss, kes Victorilt minu kohta pidevalt p2rib) siia midagi ostma. Kuna olin yksi internetikohvikus, ostis ta oma asjad 2ra, hakkas juba minema, kuid tuli hetk hiljem tagasi ja kysis, kas ma olen pahane ta peale. Ma kysisin, et miks peaks, ta vastas, et ma ei tervitanud teda ykskord, kui ta siin k2is, seega eeldas, et ta tegi midagi halvasti. :D
Rolando, kes mind aegajalt siin kylastamas k2ib ja kellega me v2ljas neil kordadel juttu r22gime, ei k2inud siin paar p2eva ja siis saatis mulle yhel p2eval s6numi, et ta loodab, et ta ei teinud midagi valesti, mis mulle probleeme oleks tekitanud.

Mu hostisa pidevalt naerab selle yle, et mitmel korral on juhtunud seda, et r22gin n2iteks Rolandoga v2ljas juttu ja siis ilmub Pancho, kes tahab ka minuga juttu r22kida v6i r22gin Panchoga v2ljas juttu ja tuleb juurde Alexis. Hostisa naerab ja ytleb, et varsti on oodata kaklust. T2na kysis minu k2est, kelle poolt ma oleksin ja kes minu arvates v6idaks, haha.

Siin internetikohvikus k2ivad aegajalt kaks mormooni. Kui nad siia tulid, ehmatas p2ris 2ra, sest m6lemad on v2ga pikad (mehhiklaste kohta) - kuskil 1,90 m ehk. Yks h2sti k6hn ning teine j2llegi tysedama poolne. Nad tulid x-boxiga m2ngima. P2rast seda esimest korda hakkasidki nad siin ysna tihti k2ima, vahel yle p2eva ja nii. K6hn mormoon hakkas minult yks p2ev kysimusi kysima ja igakord siit lahkudes tegi mulle komplimente - kuna ta oskas natuke inglise keelt, ytles ta neid s6nu inglise keeles. Samuti kysis yks p2ev minult: "Que dice tu boyfriend?" ("Mida ytleb su poiss?"). Mu hostemaga r22kisid nad sellest yhel p2eval - nendel mormoonidel ei tohi maikuuni tydrukutki olla, haha. Yhel 6htul (kuskil 2-3 n2dalat tagasi) r22kisin Rolandoga siin internetikohvikus juttu, k6hnem mormoon kasutas parasjagu arvutit ning p88ras iga natukese aja tagant pead ja p6rnitses mind kurja n2oga. Hiljem l2ksime 6ue juttu r22kima, internetikohviku ette. Mormoon m88dus minust - iga kord siit lahkudes oli ta varem minu k2tt surunud ning headaega soovinud. Sel 6htul kui nad minust ja Rolandost m88dusid, ytles tysedam mormoon mulle "Hasta luego, adios.." aga k6hnem ei vaadanud minu poolegi, ytles ainult: "Con permiso!" (u nagu: "Vabandage!") ja l2ks pahasena. J2rgmistel kordadel ta natuke ikka r22kis minuga - viha oli natuke lahtunud. T2na (13. jaanuaril) ytles hostema mulle, et tysedam mormoon k2is siin m2ngimas j2lle, kuid seekord yhe teise mormooniga ning ytles, et k6hnem vahetas kirikut.

Laup2eval (9. jaanuaril) k2isime Maria Luisaga linnapeal. M88dusime yhest poest, kus myyakse valmis kana. Seal t88tab yks noor tyyp (kuskil minu vanune) ning oli sel hetkel oma s6braga. Kui m88dusime, h6ikasid nad kooris n8 vihjega mu heledale nahale, et neil on heledat kana (pollo light). K2isime Maria Luisaga yhes poes ning hiljem pidime uuesti sealt m88duma. Kui juba ysna kaugel olime, h6ikas tyyp mulle j2rele: "Ma kingin sulle yhe kana, kui sa kingid mulle oma naeratuse!" Hakkasime naerma. Kodu poole minnes j2i see uuesti meile tee peale - noormees ytles mulle: "Oota natuke!" ja k2hku haaras grillilt yhe suure kana, hakkis selle tykkideks. Ma mainisin vahele: "Ma pole isegi raha praegu..." Ta: "Eiei, ma kingin selle sulle!! Sa naeratasid mulle." Ma m6tlesin, et ta annab mulle tyki kana kaasa, aga ei, ta pani k6ik tykid kilekotti koos yhe taldrikuga ning andis mulle. Viisin koju. Mina, Rodrigo, Anel, Cristina ning Michel, natuke ka hostema s6ime seda ja j2i ylegi. Ykskord kui olin hostemaga ning m88dusime yhest myyginaisest, h6igati samuti, et neil on kamote light`i, hostema hakkas valjult naerma. Neil on gwerade ja light asjadega mingi teema siin vist...

Kui ma selle oma kanaga kodu poole k6ndisin, n2gin ma enda kodut2naval Salon Kareka omanikku. Julie (vah. 6pilane Norrast, kes poole aasta pealt oma riiki naases) elas selle h2rra ning tema perekonna juures. Kuna Julie tagasi Norrasse l2ks ning Philipp pidi perekonda vahetama (Philippi pere kolis P6hja-Mehhikosse), v6ttis see perekond Philippi enda juurde elama. Salon Kareka omanikule meeldib juua - ma olen teda nii m6nigi kord purjus peaga n2inud (Espinalis tegi j6i ta Philippiga nii m6negi kokteili 2ra ning l6puks ronis ka oma kokteilitopsiga lavale 6petajate sekka, kust ta k2hku j2lle alla kupatati), nii ka sel 6htul. Ta tuli mind tervitama ning r22kis mulle, kui 6nnelik ta on, et ta Julie kaudu minu ning Philippiga ikka tuttavaks sai ja kuidas Philipp on t6esti nagu oma poeg talle ning talle meeldib v2ga, et Philipp nendega elab. Sinna juurde mainis veel, et talle meeldiks, kui mina ka tema perega elaksin. :D See h2rra tutvustas ka mulle oma kaast88list, kes paistis samuti napsune olevat. Kaast88line ytles: "Ma olen 53-aastane, kuid sinusuguseid neiusid r88viks kyll 2ra.." Siin on vist naiste r88vimisega ka mingi teema - "p6hikompliment", mis tehakse. Salon Kareka omanikuga r22kisime veel Juliest natuke ja l6petuseks kallistas ta mind 2 korda ja soovis mulle k6ike head ja parimat kaasa, paistis, et ei puudunud eriti palju, et tal pisargi p6selt alla oleks voolanud, haha.

Sel 6htul oli p2ris armas see, kuidas oli kuskil tundaega, kui k6ik olid kodus, v2ljas oli tugev tuul. Kodus olime mina, Michel, ta tydruk Cristina, Anel, ta poiss Meñu, hostvanemad ning Paco. Istusime k6ik s88gitoas ning r22kisime juttu erinevatest naljakatest situatsioonidest, samuti yhest hostn6o vanaemast Litcha´st, kes joob iga p2ev ja siis ajab v2ga hullu juttu suust v2lja. Samuti arvab Litcha siiani, et ma ei oska hispaania keelt. Kui ta mind oma vennale tutvustas, kes Mexicost (pealinnast) kohale tuli, kysis ta vend minult: "Kui kaua sa juba Mehhikos oled elanud?" Litcha vastas siis mulle nagu ma oleks alaarenenud (2 korda valjema h22lega ning s6nu ykshaaval selgelt v2lja h22ldades): "KUI KAUA...?" ning ytles siis oma vennale: "Asi selles, et ta ei saa hispaania keelest aru!" Ma: "Saan kyll.." Ta j2tkas: "Ta ei saa aru!" :D

Natuke ka siinsest kliimast: kohalikud on yllatunud, et siin j6udis t6esti k2tte kylm aeg - 6ues on 18 kraadi! R22gitakse, et varasematel aastatel pole siin nii kylm olnud, samuti on sel ajal, kui ma siin olen olnud, yllatavalt v2he vihmast ilma - v2hem, kui kymnel p2eval olen nende 5 siinoleku kuu jooksul vihma n2inud. Tegelikult, kui aus olla, hakkab minulgi siin lyhikeste k2istega vaikselt jahe, kuna v2ljas on tugev tuul ja kuigi on 18 kraadi, on p2ikeseta ikkagi jahe. Juba olen harjunud siinse palava ilmaga, kuid yks fliis-pusa peale ja k2ib kah.

Natuke viimaste kuude jooksul tehtud pilte panin ka yles, sest vanemad orkutis kontot ei oma. http://nagi.ee/photos/MariaMehhikos/sets/245751/

J6ulud - kus? Misasja? Millal?!

2010-01-04T14:37:00.000-08:00

Juba paar kuud tagasi kysisin m6nelt oma klassikaaslaselt ning samuti oma hostemalt, millised on Mehhiko j6ulutraditsioonid. Mulle vastati, et siin on mingisugune `niño dios` (otset6lkes: poiss jumal), kes on tegelikult yks nukk ja mida hoitakse 24. 6htul syles ning lauldakse talle, et see n8 "magama j22ks".
24. detsembril sain aru, et Mehhikos (v6i v2hemalt Ixtepecis, minu linnas) ei olegi erilisi j6ulutraditsioone. K6ik vaheaja p2evad on lihtsalt t2is fiestasid ning kuna on j6ulud, otsivadki paljud just v2ljaspool maja m6nda pidu - erilist ainult pere koosvibimist ei ole. 24. 6htupoolikul k2isime hostvanemate, -t2di Irma, tema abikaasa ning kahe tytre Yajaira ning Carlaga Juchitanis yhel 15-aastase synnip2eval, kuhu nad kutsutud olid. Kui peretytar saab 15-aastaseks, korraldatakse siin ylisuur pidu kuhu on kokku kutsutud v2hemalt 150 inimest ning syyakse, juuakse ja tantsitakse palju. Olime seal synnip2eval paar tundi kuni kuskil kella 19 ajal l2ksime Cheguigosse (u 10 min kaugusel Ixtepecist), kus oli hostt2di Irma abikaasa pere ning nende tuttavate v2ike koosviibimine. Kohal oli ligi 15 v2ikest last, kes suure innuga piñatat purustada yritasid (piñata purustamine pidi samuti siinsete j6ulutraditsioonide hulka kuuluma). S6ime ka tacosid, mida k6igile kohalolijatele jagati lisaks kommidele. Olime seal kuskil kella 21.30-ni, s6itsime siis hostt2di Irma ja ta pere koju saatma ning l2ksime isegi koju 2ra. Anel, Michel ja Paco olid k6ik kodus ja end ilusaks riietanud. Mina ja hostema vahetasime riideid ning seelj2rel pai hostema plastikust 2ra ehitud j6ulukuusel tuled p6lema, millega kaasnesid j6ululaulude viisid (k6las umbes nagu muusikaga j6ulukaartide toonid). Samuti pani ta juba niño dios`i kuuse k6rvale magama. Mehhikos muide pannakse kuuse ette maha liiva ning liiva peale suur kari pisikesi plastikust karjaloomi ning palvetajaid. Mu hostema pani paar kuud tagasi liiva maha, kuid paar p2eva hiljem pyhkis liiva 2ra, sest meie kassipoeg kuses selle peale, mis hakkas hiljem haisema. Samuti olid m6ned plastikust loomad hoovis muru peal, sest Cacheton (meie koer) oli need m2ngimiseks sinna vedanud. Ei teagi, miks me j6ulu6htul niño dios`ile ei laulnud - siin peres pole see vist eriti kombeks (nad teevad paljusid asju teistmoodi, kui teised pered). Yldiselt siin enamik peredes vist seda kingituste tegemise traditsioni ei ole, kuid minu peres siiski tehti - paar n2dalat varem t6mbasime nimesid. Ma t6mbasin hostema nime - kinkisin talle k2ekella ning yhed k6rvar6ngad.
Panime k6ik kingid kuuse k6rvale, samal ajal k2is hostisa vanaemal j2rel, et ta meie juurde tuua. K6ik pereliikmed kodus, v6tsime k6ik k2tte oma ostetud kingid ning ykshaaval andsime sellele inimesele, kelle nime paar n2dalat tagasi t6mbasime, kallistasime ning soovisime "feliz navidad!" (h2id pyhi!). Sellele j2rgnes ykshaaval kingituste avamine. Mulle tegi kingituse Meñu, Aneli poiss, kes kinkis mulle yhe ilusa k2ekoti.
Kodus olime kokku ehk ligi pool tundi (kingituste jagamine jms) ning l2ksime siis k6ik koos hostt2di Irma juurde 6htust s88ma. Kella 00.00 ajal l2ksime yhele diskole, mis Ixtepecis toimus. Hostt2di ja mu hostvanemad sinna ei sisenenud, mina, Anel Meñu, Paco, Michel ning Yajaira aga kyll ning kohapeal oli veel v2ga palju n6busid ning teisi s6pru. Seda diskot kutsuti samuti "fiesta de gay`s"-ks, kuigi geisid seal palju ei n2inudki, ainult paar geid tantsisid (tegid show`d) ning yks gei krooniti selle peo kuningannaks. Yleyldiselt oli see tavaline disko - rahvast oli palju ning muusika v6imas. Sissep22sul sai osta kas yksikpileti (40 pesot inimese kohta), samuti sai osta kamba peale laua (hinda ei tea). Neid ymmargusi laudu oli kohapeal kuskil 7-8 ning yhe laua taha mahtus 2ra ligi 10 inimest. Vahe oli selles, et need, kes laua ostsid, said t2isteenindust - tasuta 6lut, syya, samuti kingitusi (kotit2ie komme ning kypsiseid). Me ostsime k6ik yksikpileti, kuid seda show`d vaadates v2sisid jalad pisut 2ra ning istusime lihtsalt yhe laua taha, kus polnud inimesi. M6tlesime, et kui aetakse 2ra, siis aetakse, aga v2hemalt saame istuda mingi aja. Juhtus see, et meid hakati teenindama, pakuti lihtsalt 6lut ja limonaadi. Hiljem saimegi tasuta selle laua taga viibida, sest yks gei nimega Chai, on mu peretuttav ning ytles, et olge edasi (kuna ta oli yks korraldajatest, siis sai ka tema otsustada, kellele tasuta midagi jagab), ta istus ka ise meie lauas. R22kisime Chaiga natuke aega juttu, kuni tal tuli tantsutuju ning t6usis juba pysti ja ytles: "l2hme tantsima". Kuna ta meile p2ris suure teene tegi, ei tahtnud ma ka kuidagi ebaviisakas olla ja keelduda, tantsisin yhe tantsu temaga. Ta s6brad kukkusid kohe meist pilte tegema - geid ja gwerat (valgenahalist, eurooplast) koos n2ha pole just igap2evane n2htus.
88sel hakkasid yhel hetkel meie seltskonnast tyybid vaikselt 2ra kaduma. N2gin, et hostvend l2ks v2ljap22su suunas ning samuti tiris hostn6o Jairo kaasa. Ka Meñut hyyti lauast korraks eemale ning kadusid nemadki - selge see, et midagi oli jama, aga meile ei tahetud sellest midagi r22kida. Ligi tund hiljem j6udis osa neist tagasi ning l6puks olid k6ik tagasi peol. Kella 5-st alates olime Maria Luisaga juba unised ning tahtsime 2ra minna vaikselt, kuid Paco keeldus meid 2ra viimast - tal polnud s6idutamise vastu midagi, kuid ta lihtsalt ei tahtnud, et me 2ra l2heksime. 6 hommikul s6itsime koju 2ra.

Paar p2eva hiljem r22kis mu hostema mulle midagi, et 24. juhtus midagi, mille p2rast Michel, Paco, Meñu ning teisedki meie seltskonnast vangi peavad minema. Yhes6naga, kui nad k6ik vaikselt sel 6htul 2ra kadusid, l2ksid nad tyli otsima - yks mees oli mu hostonu `puto`-ks (pedeks) s6imanud ning veel kuidagi solvanud ning nad l2ksid k6ik kambaga k2tte maksma vms (kuna selle mehega oli mingi kamp kaasas, l2ksid nemadki kambaga). Ainult paar tyypi kaklesid meie seltskonnast (mu hostvennad mitte, samuti ei l88nud Meñu), kuid see mees oli l6puks teadvuseta ning keegi n2gi seda pealt ja kandis politseile k6ikide nimed ette, kes seltskonnas olid. Michel, Meñu ning Paco l2ksid pooleks p2evaks ranchosse, et neid yles ei leitaks, kuid tydinesid l6puks 2ra ning tulid tagasi koju - sellegipoolest ei lahkunud nad eriti kodust paar p2eva.

29. detsembril oli disko nimega PolyMarch, millest r22giti juba novembrikuus. Kohale tuli mingi grupp pealinnast v6i kaugemalt P6hja-Mehhikost. Lasti elektroonilist muusikat ning kohal oli v2ga palju rahvast. Enne diskot saadeti mulle v2hemalt 5 s6numit erinevate inimeste poolt sisuga: "Mariaa.. L2hed sa PolyMarchile?". PolyMarchile l2ksime pmst sama karjaga, kellega 24. samuti koos olime, kuid seal n2gin ma pmst k6iki siin ning l2hedal linnades elavaid vahetus6pilasi: Kearat (USA-st), Johannest (Norrast), Samueli (Taanist). Olin seal koos nendega. See yritus oli t6esti supper ja meeldej22v - kuna vahepeal on juhtunud niim6ndagi (Samuel ning Keara vahetasid pere), oli meeleolu seal v2ga teistsugune. Samuel, kes varem yldse pidudel ei k2inud, oli seekord justkui esimest korda 4 kuu jooksul peol. Kohapeal juhtus ka seebikat - Micheli parim s6ber Jose Carlos oli joonud ning tuli mind seal otsima. Ta oli mu peale vihane (yleyldiselt ikka sama teema - miks ma tema tydruk ei taha olla). Kui ta minu poole jalutas, olin parasjagu Johannesega r22kimas ning Johannes hakkas mulle suurt venda seal m2ngima, ytles Jose Carlosele, et ma olen ta v2ga v2ga hea s6branna ning et ta mulle haiget ei teeks - armas :D. R22kisin l6puks Jose Carlosega omavahel pisut, minu s6brad paar meetrit eemal. Nagu alati ei j6udnud me omadega mitte kuhugi ning suurest vihast viskas ta l6puks klaasist 6llepudeli mu k6rvale maha ja k6ndis minema. Ma l2ksin tagasi oma s6prade juurde.
Oli juba varahommik, aga pidu kestis edasi. Kuna teised vahetus6pilased lahkusid, l2ksin ma Aneli ja teiste juurde. N2gin, et eemal oli Paco ning tahtsin talle midagi ytlema minna, k6ndisin tema poole. Ei n2inudki, et poole tee peal seisis k6ndisin m88da yhest perekonnatuttavast (Micheli vanune, kakskymmend midagi) Checost. Ta t6mbas mind k2evarrest enda ette ning ytles: "Ma r88vin su 2ra!" Ma kysisin ta k2est, et miks ta nii r22gib, endal tydruk olemas jms. Ta ei j2tnud selle jutuga j2rele - ta oli juba p2ris purjus samuti. Vahetasin temaga paar s6na ning l2ksin siis Paco juurde.
Kell 6.30 l6ppes muusika 2ra ning siis l2ksime meiegi koju. Magasin 3 tundi.

30. 6htul r22kis Anel mulle, et Checo tydruk olevat olnud seal peol ning n2inud, et mina olen temale v2ga l2hedal (muidugi on k6ik minu syyks aetud). Samuti ytles Anel, et Checo tydruk nuttis pikalt sellep2rast ja ei ole enam Checoga koos. Draama!
6htul kell 10 l2ksime minu maja vastas asuvasse Salon Karekasse, kus toimus disko nimega Sketch. K2isin ka novembrikuus yhel Sketchil - 88l2bi klubimuusikat ning palju bassi. Sketchile l2ksime hostn6bude, Paco ja ta s6pradega - Anel sinna ei tulnud, ta oli liiga unine eelmisest 88st. N2gin ka Checot seal, kes mulle ytles: "T2na ma kyll r88vin su 2ra." haha... Ytlesin, et tean, et tal tydrukuga sellep2rast probleeme oli, ta ei v6tnud seda eriti t6siselt. Ta olevat ka Ivanilt ja Michelilt mu numbrit kysinud - Ivanil ei olnud mu numbrit ja Michel lihtsalt ei andnud. K2isin korra paari koolivennaga r22kimas ja sinna tuli ka yks gei, kes oli end naiseks riietanud, juuksed j6hkralt feikblondid. Kuna mu koolivend tundis teda, m6nitas ta teda veidi, umbes, et ´tantsi-tantsi´... Kuna kohalikud geid teeksid peaaegu k6ike, et t2helepanu saada, hakkaski ta tantsima. Vahepeal ka minu ees, kuid ma l2ksin kohe eemale. Michel eemalt n2gi, et r22gin koolivendadega ning vilistas k6vasti. P88rasin pea vile suunas, ta n2itas k2ega, et kohe sinna l2heksin. Ytlesin, et kohe tulen, kuid ta j2tkas, et KOHE l2heksin. Selge see, j2tsin koolivendadega hyvasti ja l2ksin tagasi oma seltskonna juurde (hostvennad, hostn6od ja muud s6brad). Pidu l6ppes kell 4 88sel, sel kellaajal l2ksime ka koju.

AASTAVAHETUS! ;)

31. detsembril olime p6him6tteliselt terve p2ev kodus ning ei teinud suurt midagi. Ma magasin p2eval paar tundi lisaks 88 unetundidele ning ka teised olid v2ga laisas tujus. Eelmisel 6htul valmistas mu hostisa kogu s88gi aastavahetuse 6htuks (traditsiooniline s88k siinsel aastavahetusel) - posole (supp, mis koosneb peamiselt lihast ja maisist) ning kalkun, magustoiduks yks l2bikeedetud segu 6untest, kreekap2hklitest ning kuivatatud ploomidest.
6htul kella 10 ajal l2ksime hostvanaema juurde 6htust s88ma. Terve pere oli koos yhe laua taga, mis on siin ysna harv n2htus, seega tegin ka paar pilti sellest. S6ime posolet, sellest sai k6ht t2is, seega kalkuni j2tsime hommikus88giks. Kogu hostisa valmistatud s88k oli v2ga maitsev!
P2rast s88mist r22kisime veel laua taga juttu ning hiljem istusime v2ljas, hostvanemad lebasid macas (kiik-v6rkvoodis) ja ootasime, et kell 00.00 saaks. Kui kesk88 k2tte j6udis kuulsime igast ilutulestike helisid, aga siin pole erilist kommet, et k6ik seda vaatama l2hevad, sest siin kuuleb/n2eb igast ilutulestikke pmst aastaringselt (pulmadel, 15. synnip2evadel, calendadel jms yritustel). Hostisa ytles mulle: "Maria, ma ei tea, kas Eestis ka selline komme on, aga siin on nii, et kui aasta vahetub, kallistavad k6ik yksteist ja soovivad: "Feliz añó nuevo."." Ytlesin, et ka Eestis on see komme. Ajasime k6ik end pysti ning kallistasime, et head uut aastat soovida. P2rast seda l2ksime k6rvalhoovi, mis on mu vanaema hooviga yhendatud. Seal elavad mu hostn6od Maria del Carmen ning Maria Luisa, kellega viimasel ajal v2ga palju v2ljas oleme k2inud, ning nende pere. Nad olid k6ik 6ues ning t2ielikus peohoos (pereisa ning hostn6bude vanaema olid juba p2ris purjus ja ajasid oma ebakaine jutuga teisigi naerma. Kuskil poole 2 ajal 88sel l2ksime edasi diskole, mida korraldab mu hostt2di Irma igal aastal oma kodu ees (t2naval). Kohale toodud j2llegi t2navalaiuse ulatuses muusikasysteem lavaga ning muusika oli paari km kaugusele selgelt kuulda. Seal tantsisid aegajalt ka m6ned naiseks riietunud geid - konkureerisid vist (ma seda eriti ei j2lginud). R22gitakse, et aasta tagasi l2ks Tor (vah. 6p. Norrast, kes siin eelmisel aastal elas) ka lavale tantsima (konkureerima) koos nende geidega ning v6itjale anti yks sixpack 6lut. Kuna Tor ise ei joo, kisasid Anel, mu hostvennad ning nende seltskond: "AE AE, TOOOOR!!!" jne, et ta v6idaks. Hiljem v6itiski ning jagas 6lled sellele seltskonnale. :D
Sel aastal oli diskol p2ris igav, sest mu hostvanemad olid seal p2ris pikka aega. Paar korda kutsuti mind tantsima, kuid ei tahtnud minna, sest teadsin, et hostvanemad on j2lgimas (nad istusid terve 88 yhes kohas, kus oli vaade kogu diskole). Kui Jose Carlos kohale j6udis kallistas temagi k6iki, et head uut soovida. Kui minuni j6udis ja 2ra kallistas, ytles ta mulle: "Maria, ma ei taha sinuga enam tylitseda, t6esti ei taha." Ma vastasin ainult: "Mhmh," sest teadsin, et paar tundi veel ja j2lle ta hakkab pihta oma vingumisega. Hostvanemad l2ksid koju kell 5 hommikul. Jose Carlos tuli siis minu k6rvale istuma. Kuna ta purjus oli, ei v6tnud ma teda eriti jutule, vastasin ysna yksk6ikselt jms. Nagu ma juba varem olin aimanud, l6ppes seegi vestlus sellega, et ta vihaselt minema k6ndis. Ka teine tyyp vihastas mu peale natuke, sest ei l2inud temaga tantsima (lubasin yhele s6brale, et l2hen temaga r22kima ning ta oli terve 88 oodanud seda - et v2ltida valesid arvamusi ja tyytuid kommentaare, l2ksin alles siis temaga r22kima, kui hostvanemad olid 2ra l2inud). R22kisin Rolandoga ligi tundaega ja siis l2ksimegi koju 2ra (sel ajal l6ppes ka muusika). Koju jalutades kell pool 7 hommikul n2gime, et m6nes aias kestis aastavahetuse t2histamine veel hoogsalt.

Detsember.

2009-12-25T09:55:00.000-08:00

Reedel, 4. detsembril, m6tlesin, et ei l2he 6htul v2lja seoses eelmisel n2dalavahetusel toimunud suurema tyliga, mille p6hjustasid mu hostema v2ga 22rmusest 22rmusesse jooksvad tujud. Kuna Anel sel nv`l kooli minema ei pidanud (ta 6pib yle yhe nv ylikoolis), ytles ta juba eelmisel nv`l, et sel reedel ning laup2eval tahab ta pidutseda. Seega reede 6htul kell 22 ytles Anel mulle: "Maria, vamos a la calle!" (otset6lkes: "L2hme t2nava peale!"). Ytlesin talle 2ra, sest laup2eva 6htuks oli mind niigi kooli6e Kattya synnip2evale kutsutud ning ei tahtnud 2 6htut j2rjest v2lja minna, ei tahtnud hostemaga probleeme. Anel k2is siiski peale ja ytles, et l2heme kolmekesi (mina, Anel ja Paco) ning et kui mina kaasa ei l2he, ei l2he nemadki v2lja. Nad meelitasid ka Micheli endaga kaasa. Ma olin v2ga kahevahel, pidin pooli valima - oma hostema v6i hostvennad ning -6de. Valisin l6puks teise poole kasuks (viimati, kui me k6ik neljakesi koos v2ljas k2isime, oli mu esimesel fiestal Mehhikos, milleks oli fiesta de gays). K2isime karaokebaaris La Bola. Ma laulsin isegi selle 6htu viimase laulu (just enne baari sulgemist), mis on minu jaoks v2ga suur asi, sest ma p6him6tteliselt KUNAGI ei laula teiste inimeste ees! Seal oli julgustuseks see, et peale meie olid veel vaid ligi 5-6 inimest. Laulsin laulu Backstreet Boys - Show Me the Meaning of Being Lonely, sest inglise keelsetest lauludest siin just suur valik ei ole ning Westlife`i ka laulda ei tahtnud. Armsaks yllatuseks oli see, et kuigi keegi inglise keelt siin ei oska, yritasid mitmed sealolevad inimesed ekraanilt kaasa laulda. :)
Karaokebaar suleti kell 2 88sel, sealt l2ksime edasi hostvanaema maja ette (asub minu kodust ymber t2navanurga) ning r22kisime seal kella 5-ni hommikul juttu, kuni otsustasime l6puks koju minna. Koju j6udsime suure s88giisuga. Mina ja Anel tegime endale ja hostvendadele tostadaseid ning kuskil pool tundi hiljem j2ime juttu r22kides magama. Mina ja Michel magasime elutoa diivanitel (mina yhel, tema teisel). J2rgmisel p2eval hostema kyll r22kis meile neljale: "Ay, que barbaro!" ("Milline h2bematus!"/"Kui jube!"), kuid ei olnud vihane ega midagi, pigem naeris meie yle.

Laup2eval, 5. detsembril, magasin vaid paar tundi ning 6htul saime Pandaga kokku, et enne Kattya synnip2evale minekut poest l2bi k2ia. Pidime Pandaga kell 17 Garibaldis kokku saama, kuid 17.10 saatis ta mulle s6numi: "Estoy peinando, no tardo!" ("S2tin juukseid, ei j22 hilja peale!"). 6nneks n2gin Garibaldis Samueli ning hiljem ka Juani, kes mu ootamise m2rksa l6busamaks muutsid. Panda j6udis sinna ligi 17.30. Synnip2evalapsele ostsime kingituseks pudeli tequilat - siin on see kingitusena v2ga tyypiline, pealegi, sai Kattya 18-aastaseks.
Synnip2ev oli tore, toimus Kattya kodus, suurel r6dul, kohale tuli kuskil 30-40 inimest ning tantsisime palju. Yks koolivend (gei) tegi seal ka show`d - riietas end naiseks ning tantsis paar tantsu (v2ga naiselikult), tantsida oskab ta v2ga h2sti yldiselt. Kuskil poole 11 ajal 6htul viisid koolivennad Lalo, Tabu ja Chucho ning nende s6ber Moi mind oma autoga koju. Samal ajal, kui meie maja ette j6udsime, j6udsid ka mu hostvanemad sinna. Lalo saatis mu v2ravaukseni ning l2ksin koju magama 2ra.

Esmasp2eva 6htul yhinesin hostemaga Calendale - j2lle viimasel hetkel ytles mulle: "Maria, sa tuled minuga Calendale kaasa!" See on tyypiline tema puhul, mistahes kohta ta mind kaasa ei kutsu, ytleb ta seda enamasti viimasel hetkel ja ysna otsekoheselt. :D See Calenda oli neitsi Guadalupe auks vist. Kes enam ei m2leta, mis Calenda on, vaadake varasemast, septembrikuu ettekandest "Fiesta, fiesta, fiesta."

Reedel, 11. detsembril, tuli hostema p2eval linnask2igult koju, ulatas mulle yhe ilusa roosa seeliku 8eldes: "Maria, pane see selga, l2hme fiestale!" Ma: "Millal?" Ta: "Kohe l2hemegi!" Mulle tundub, et enamasti kutsub ta mind kaasa seltskonna p2rast, st ei taha yksi minna. Sellele fiestale - see oli yhe neitsi auks korraldatud vms - l2ksime natuke suurema seltskonnaga: mina, mu hostvanemad, -onu, -t2di, nende tytar Carla ning kohapeal oli veel palju hostsugulasi. Fiesta toimus Zapotes - see on yks pisike linn, mis asub tunniaja kaugusel minu kodust. Teekond sinna oli valgustusteta ja v2ga tyhi. Hostonu ytles mulle, et Zapote kylas asub ligi 15 elumaja ning seal on vaid yks pisike pood. Hoolimata kyla suurusest, oli fiesta v2ga elav ning rahvast oli kohale tulnud kuhjaga. Esimesed paar tundi olin hostvanemate ning -onu, -t2diga. Kuskil kella 17 ajal ytlesid nad, et l2hevad koju 2ra, ma j2in veel Paco, ta s6prade ning hostsugulastega sinna. Nagu absoluutselt igal Mehhiko fiestal, jagati ka seal esimese asjana 6lut. Yks t2di, kauge hostsugulane, ulatas yhe 6lle mulle, ma t2nasin ning ytlesin, et ei soovi. Ta j2i mulle peale k2ima: "Miks?! Joo ikka! Ainult yhe! No joooo ikkaa!" ja nii ka minu yks hostonu ning Paco. Kui ma l6puks ytlesin: "Hiljem...", j2tsid nad selle pealek2imisega mu esialgu rahule. Istusime ja r22kisime juttu, paljud tantsisid. Kuskil 8 ajal 6htul lahkusime peolt.

Laup2eval, 12. detsembril, l2hksime 6htul Aneli, Micheli ekstydruku Cristina ning tema s6brannadega v2lja. Taaskord karaokebaari - see on yks p6hilisi kohti, kuhu siinne rahvas koguneb n2dalavahetuste 6htutel. Michel ja ta parim s6ber Jose Carlos olid 6ues, karaokebaari ees. Michel saatis Cristiinale pidevalt s6numeid, sest on endiselt v2ga armukade, kui Cristina k2ib v2ljas, kuigi Michel oli see, kes sellele suhtele l6pu peale tegi 8eldes, et armastus sai otsa - mehhiklased...! Koju j6udsime kuskil kell 4 varahommikul.

J2rgmisel p2eval 2rkasin kella 9 ajal. Paar tundi hiljem saatis Keara (vah. 6p. USA-st) mulle s6numi kysimusega, kas l2hen Tito (yks YFU tugiisikutest) juurde vahetus6pilaste kokkutulekule. Ma ehmatasin 2ra, vaatasin telefonist kuup2eva - 13. detsember. Tuli meelde, et paar n2dalat tagasi t6esti mainiti, et sel kuup2eval on k6ik vahetus6pilased l2hedalt linnadest oodatud Tito koju, kus 6pime k6ik koos piñatat tegema. Kes ei tea, siis piñata on kujutis, mis on t2is komme ning mis riputatakse n88riga k6rgele. Lapsel seotakse silmad kinni ning antakse kepp k2tte, keerutatakse paar ringi ja siis yritab ta selle piñata kepiga pooleks lyya, nii et k6ik piñata sees olevad kommid maha kukuvad ning k6ik ylej22nud lapsed jooksevad kohe sinna, et endale v6imalikult palju komme krabada.
Hostema helistas Titole ning selgus, et teised vahetus6pilased alustasid juba paar tundi varem. L2ksime Kearaga siis kohale ning alustasime oma piñataga. Meie kaks pidime sealt ka varem lahkuma hostperede plaanide t6ttu. L2ksime siis esmasp2eval j2lle, et l6petada, kuid ei j6udnud ikka yhele poole sellega. L2ksime ka teisip2eval ja kolmap2eval - igap2ev tegime natuke. Pyhap2eval, 20. detsembril, oli la posada - yritus, kus l6hkusime k6ikide vahetus6pilastega oma `suure vaevaga` valmistatud piñata 2ra paari minutiga. Kuna neid piñatasid oli ligi 10 ning k6ik olid t2is komme, siis lahkusime la posadalt k6ik paraja koguse kommidega. Samueli hostema, kes on v2ga rikas naine, kinkis mulle ka seal yhed h6bedast k6rvar6ngad j6ulude puhul. Samuel r22gib mulle pidevalt, et ta hostema r22gib aegajalt, kuidas ma olen tema lemmikvahetus6pilane Samueli s6pradest ning et olen neile alati kylla oodatud, samuti kurdab ta hostema mulle vahel oma muresid. Kearale kinkis ta ka yhed k6rvar6ngad, kuigi Keara peale oli ta vahepeal tige mingisuguse m6ttetu p6hjuse p2rast. Samueli hostema solvub inimeste peale kergesti.

Sama pyhap2eva (13. dets.) 6htul helistasin yhele oma eesti s6brannale, Jaanikale, kes elab nyyd Mexico City`s. Jaanika oli ka vahetus6pilasena Mehhikos paar aastat tagasi, kuid elas P6hja-Mehhikos, Morelias. Enne, kui ma oma vahetusaastale tulin, j6udis ta mulle v2ga kalliks s6brannaks saada ning aitas mind palju ettevalmistusel r22kides mulle paljudest oma Mehhiko kogemustest.
Ma ei olnud 4 kuud eesti keeles kellegagi r22kida saanud, vaid yksikuid s6nu, mile t6lget minult kohalikud kysinud olid. Kui Jaanika mu k6nele vastas, oli mul hetkeline shokk - mis edasi? Kui eesti keeles temaga r22kisin, tundsin, kuidas r22gin seda v2ga-v2ga pehmelt, peaaegu arusaamatult, justkui oleksin v2ga purjus ning ei suuda s6nu korralikult v2lja h22ldada. Yritasin talle kirjeldada yhte situatsiooni, yhte 6htut nimelt, kuid p2rast iga 3-4 s6na takerdusin ning yritasin k2hku j2rgmist s6na meenutada. Samuti kippusin justkui tuge otsides kordama s6na "onju" - tibi tunne missugune. Muide, kuskil p2rast teist kuud Mehhikos hakkasin juba m6tlema ka hispaania keeles. N2iteks, kui pea valutab, k2ib m6ttest l2bi: "Aagh, me duele mi cabeza!" Endalgi imelik m6elda, kuidas hispaania keel k6ik yle v6tab.

Mul on siin yks 13-aastane naabripoiss Victor, kelle pere on minu hostperega v2ga l2hedane juba mitmeid-mitmeid aastaid. Victor k2ib siin iga p2ev, hoolitseb minu hostperele kuuluva internetikohvik `El mero mero` eest (myyb asju, aitab teistel x-boxi m2nge k2ima panna jms). Ta on omamoodi paras p2tt - ta on hea poiss iseenesest, aga talle meeldib v2ga naljap2rast kakelda ja niisama 6htutel s6pradega t2naval `h2ngida`. Ropendab ka ysna palju ning yks asi, mida ta jumaldab, on teistele pinda k2imine. Yksk6ik, mis teemaga, ta alati yritab teistele kuidagi n2rvidele k2ia. Kusjuures, ausalt 8eldes arvan, et paari aasta p2rast on ta oma kamba yks `liidreid`, ta on praegugi oma s6prade seltskondades yks domineerivamaid pooli. Yhel detsembrikuu 6htul istusin oma koduhoovis ning n2gin justkui eemalt Victorit suitsetamas. Ei olnud p2ris kindel, seega kysisin yhel p2eval tema k2est, kui mu hostperest kedagi k6rval ei olnud, kas ma n2gin 6igesti. Alguses hakkas eitama, kuid n2gin ta pilgust 2ra, et muutus pisut n2rviliseks. L6puks tunnistas, et suitsetab ning palus, et ma kellelegi teisele edasi ei r22giks - keegi mu hostperest ei tea seda. Ma ytlesin: "Sel juhul, kui sa mulle enam pinda ei k2i." Tehtud.
P2rast seda p2eva hakkas ta mulle vaikselt oma teisigi saladusi mulle r22kima. Kui yhel p2eval Paco ja hostema hostt2di Irma juurde l2ksid ja ma koju j2in, hoolitsesin internetikohviku eest ning Victor j2i ka siia. Ta lihtsalt r22kis mulle terve kuhja saladusi oma elust ning ytles siis, et ma olen tema parim s6branna. Samuti ytles, et Mehhikos ei saa kellegagi r22kida, sest k6ik r22gitakse edasi, kuid mind ta usaldab. Ytles, et ka Tor`ile r22kis vahel oma saladusi, kuid mitte nii palju, kui mulle. ;D Ma olin ausalt yllatunud - poiss, kes varem yritas k6ike teha, et n2rvidele k2ia, ytleb nyyd, et ma olen tema parim s6branna. Ma olin juba varem tema pindak2imisyrituste suhtes ysna immuunne - ta kysis: "Noh, ajab juba n2rvi?" Ma: "Eip... Pead midagi palju karmimat v2lja m6tlema, et mulle pinda k2ia." Tegelikult on armas - vahel, kui mina peol olen, saadab ta mulle s6numi, et tahab r22kida minuga. Kui yksp2ev Maria Luisaga (minuvanune hostn6bu) kinos k2isin, saatis ta mulle s6numi: "Maria t quiero muxo!" - see t2hendab umbes nagu "ma armastan sind palju", kuid leebem v2ljend, st 8eldakse s6pradele ka jms.

J6uludest kirjutan ma eraldi j2rmises ettekandes.

November, 4. kuu.

2009-11-27T07:00:00.000-08:00

4. detsembril saab juba 4 kuud Mehhikos t2is... Kuidagi kiiresti k2ib see aeg minu jaoks.

10. novembril l2ks yks vahetus6pilane Norrast nimega Julie, tagasi oma koduriiki. Julie oli siin teise organisatsiooni, AFS-iga ning elas minu l2hedal, samuti k2is minuga samas koolis (COBAO-s). Temaga suhtlesin siin k6ige rohkem, sest talle samuti meeldis jalutada ja jutt oli m6istlik (enamik minuvanused siin on iseloomult v2ga lapsikud ja m6tteviisid ei yhti). Pidevalt, kui kummalgi oli vaja midagi osta v6i niisama tahtsime linna peale minna, saatis yks meist teisele s6numi ja ligi tund hiljem juba saime kokku - veel yks asi, mis kohalikega eriti ei 6nnestu, sest nende jaoks on asju vaja pikemalt ette planeerida ja tihti ei j6ua p2ris selleks ajaks kohale, kui lubavad.
Julie sai t2isstipendiumi, nii et ta ei pidanud selle vahetusaasta (lennupiletid, kool jms) eest midagi maksma, see andis talle rohkem vabadust m6elda, kas ta t6epoolest tahab j22da siia aastaks v6i ei. Kuna ta j2ttis oma poisi Norrasse ootama, oli tal loomulikult raskem, sest igatsus oli suur - see oli ka tema yks peamisi lahkumise p6hjuseid. Tal tuli kultuurishokk peale. Tegelikult ma saan Juliest aru - kui ta veel siin oli, r22kisime viimaste n2dalate jooksul sellest peaaegu iga p2ev ja ma m6istan, miks ta pidas Norras 6ppeaasta j2tkamist targemaks otsuseks. See aga ei t2henda, et mina siit veel lahkuda sooviksin - alustasin lugemist yhe hispaaniakeelse raamatuga, millel on 580 lk. On palju s6nu, mille t2hendust ei tea, sest raamatutes kasutatakse rohkem s6nu, mida igap2evaselt k6nekeeles ei kasutata, kuid saan aru, mis toimub ning mis raamatus omavahel r22gitakse - supper. :) Mu hostisa kiitis ka, et hispaania keel tuleb mul kuidagi v2ga kiiresti ning lihtsalt. Hea tunne on keele suhtes kiitust saada, annab rohkem motivatsiooni juurde 6ppimiseks.
Naljakas on aga see, kuidas kohalikud erinevaid Julie lahkumise p6hjuseid hakkasid levitama. Minu klassi6de Nadxielly kysis minu k2est, kui Julie veel siin oli, kas see on t6si, et Julie lahkub, sest tema host6de Kattya k2itus temaga halvasti ning karjus ta peale, et ei taha teda enam mitte kunagi n2ha. Hah, mehhiklased...

***

Ma olen siin kosjamoori rolli m22ratud. Mu klassi6de Nadxielly, kes on paaris yhe kooli kuulsaima poisi Angeliga, ytles mulle, et talle meeldib Samuel (vah. 6pilane Taanist) ja Samuel on ka mulle 8elnud, et Nadxielly on t6esti v2ga ilus (sest muidu mehhiko tydrukud v2limuselt v2ga ei hiilga). Nyyd arenes teema selleni, et Nadxielly hakkas mulle tunni ajal kirjakesi saatma kysimustega, kas Samuel ehk tahaks temaga koos v2lja minna mingip2ev (ainult yhel p2eval, sest ta ei taha Angelist lahku minna, kuid Samuel meeldib talle v2ga). Leppisime kokku (Nadxielly palvel), et l2heme yksp2ev Nadxiellyga koos Samuelile kylla. Nadxielly on igatahes v2ga elevilk ja tahab teada, kas Samuel suudleks ka teda. Mina olen enamus ajast kysimuste/vastuste vahendajaks m22ratud.

***

Ykskord t2naval k6ndides jalutas tikkkontsadega teisel pool teed minuga samas suunas yks v2ga mehiste n2ojoontega gei, kes kandis teksaminiseelikut, v2ga liibuvat pluusi ja ta pikad juuksed olid klambriga yles pandud, ka n2gu oli tugevalt 2ra meigitud. Vastutulevates autodes olevad inimesed vaatasid k6igepealt mehele suurte silmadega otsa ning seej2rel minu naerul n2gu n2hes hakkasid isegi naerma.
Teinekord linna poole jalutades n2gin t2naval minu poole k6ndivat pikka meest, kes samuti kandis v2ga v2rvilist miniseelikut ning selle all musta v2rvi retuuse. Ta j2i t2navanurgal seisma ja taksot ootama, seisak oli samuti v2ga naiselik - yks puus v2ljas. Temast m88dudes ei suutnud hiljem kuidagi naeru tagasi hoida.

***

K2isime Samueliga yhel p2eval linnas pangaautomaadist raha v2lja v6tmas. Pangaautomaadi l2hedal olles n2gime yhest autost v2lja tulemas feikblondide juustega noort naist (mehhiklane) ning temaga oli kaasas yks tyse mees. Naine vaatas mulle otsa ja k6ndis kohe minu poole, mees l2ks pangaukse poole. Naine hakkas end kohe mulle tutvustama ja uuris, kust ma p2rit olen, kysis siis ysna pea, kas v6ib mind kellelegi tutvustada, ma ei saanud aru, kellele - ta ei 8elnud nime, ytles mingisuguse pikema nimetuse. Kutsus siis oma tyseda tuttava sinna ja ytles talle: "N2e, ma tutvustan sulle oma s6brannat." Mees uuris ka, mida ma Ixtepecis teen ning peagi l2ksid koos minema. Me olime Samueliga ylej22nud pool p2eva p2ris segaduses; see oli v2ga kahtlane situatsioon.

***

Siin on v2ga normaalne see, kui poiss v6tab tunni ajal peegli kotist v2lja ning uurib end sellest. Minult on mitmed poisid tunni ajal peeglit kysinud, sest mul on see kotis alati olemas. Samuti pole siin eriti haruldane n2htus, kui poisil on pikad kyyned. Olen sedagi n2inud, kuidas osades klassides igavusest m6nel klassivennal silmad 2ra v2rvitakse ja neil on tydrukud olemas (st nad ei ole geid).

***

Mu hostvanemad on viimasel ajal hakanud r22kima, et nad on paksuks l2inud: riided ei mahu enam selge ja mittepaindlik hostisa ei suuda isegi sokke hostema abita jalga panna. Selle m6tteviisi tulemusena k2ivad nad nyyd peaaegu iga p2ev kell pool 5 hommikul jalutamas ja ka toitumises on nad v2ikese muutuse teinud - kodus valmistatud toidud sisaldavad nyyd rohkem kapsast ja toit on natukene v2herasvasem, yay!

***

Yks koolivend hyydnimega Panda (Fernando) kutsus mind laup2evaks (14. nov) yhte pulma endaga. See oli ta perekonna tuttavate pulm, mis toimus Salon Karekas (tantsusalongis, mis asub minu majast yle tee). Leppisime kokku, et ta tuleb enne minu majast l2bi, et koos pulma minna. Plaanitud oli kell 14.00 ja selleks ajaks olin ma end valmiski pannud ja ootasin siis... ja ootasin veel... 14.30 saatsin talle s6numi kysimusega, kas ta on endiselt kodus, ta vastas: "Jah, mu emal l2heb veel aega, kuid oleme juba siin oma tegemistega l6petamas. 2ra muretse, ma tulen sinu majast enne pulma minemist l2bi." Rahunesin natuke ning ootasin veel... Umbes kell 16.00 tuligi uksetaha. L2ksime yhe s6branna, Sandra juurest l2bi, kes pidi meiega tulema ning siis jalutasime pulma.

Pulmatraditsioonid siin on teistmoodi, kui Eestis. K6igepealt pannakse kirikus paari, siis toimub yks pidu suures lahtises peoplatsis (siin on neid p2ris mitu, nagu nt Salon Kareka) ja j2rgmisel p2eval toimub veel terve p2ev pidu, seda kas peigmehe v6i pruutneitsi koduaias. Kirikusse l2hevad ainult k6ige l2hedasemad inimesed perekonnast ja siis on kaks p2eva pidu ylej22nud perekonnale ja tuttavatele.

Laup2eval (15. nov), kui Panda ja Sandra l2ksid peo l6pus osasid asju autosse viima, j2in mina Panda emaga laua 22rde istuma. Ta r22kis mulle, et tahab, et ta poeg (Fernando) abielluks v2lismaalasega ja hiljem mainis mulle, et ma olen v2ga ilus (loodan, et tal tagam6tted seda 8eldes puudusid). Ta ema igatahes kutsus mind juba j2rgmisesse nende tuttavate pulma, mis toimub detsembris. Muide, Panda on samuti gei ja seda on ka tema kehahoiakust selgelt 2ra n2ha, kuid tema vanemad pole sellest vist siiani veel aru saanud.

Pyhap2eval (16. nov) l2ksin teisele pulmapeole, kuid seekord hostvanematega, sest see peigmees on mu hostisa n6bu. Kuna see koduaed, kus pidu toimus, oli pigem maakoht, jalutasid tantsuplatsil aegajalt kuked.
Hiljem toimus yks traditsiooniline osa - yks naine (yks pulmakorraldajatest) k2is ringi, k2es v2ike h2rja kuju ja ajas taga punaseid r2tikuid, mida hoidsid teised pulmakorraldajad. Pulmakylalised vaatasid k6ik pealt ning naersid. J2rsku t6usis pysti veel yks naine (ei tea, kui plaanitud see neil oli..), n2os mehe suguelundi kujuline mask (peale joonistatud detailidega) ning k2es samakujuline veepyss ja ajas seda "h2rga" taga. See oli igatahes ootamatu..

***

Mul on vedanud selle vahetusaastaga ka seet6ttu, et saan siin omamoodi t2iskogemuse - mu host6de Anel abiellub aprillis ja ma olen yks tema pruutneitsidest. Ma tegelikult ei julge veel 8elda, et see kindlasti juhtub, sest igakord kui Anel purjus on, ytleb ta mulle saladuskatte all, et ta ei taha veel abielluda. Ta tahab veel pidutseda ja "olla noor", ei soovi oma poisiga l6plikult hakata koos elama ja perenaise rolli omaks v6tta. Anel ytles mulle, et tahab Meñuga olla elu l6puni koos, kuid ei taha veel seda elumuutust. Samas, vahel ta ytleb mulle, et tegelikult tahab ikka abielluda ja ykskord leidsin ta internetist erinevate pulmade videoid youtube`ist vaatamas ning pulmakleitide pilte otsimas. Arvatavasti saab see ikkagi t6eks, sest praegu on Salon Kareka juba 5. aprilliks kinni pandud.

***

Pyhap2eva 6htul k2isin Aneli, ta poisi Meñu ja tema s6pradega linnapeal. Ma tundsin end pool 6htut nii ebamugavalt, alustades sellest, et yks Meñu s6ber oli v2ga purjus ja muudkui tahtis minuga r22kida jalgpallist, Sloveeniast, Ukrainast jms. J2rsku tahtis ta tantsida minuga, kuid sellest baar/kohvikus ei tantsinud peale yhe paari keegi (tantsuplatsi seal igatahes ei olnud). Ma ytlesin talle viisakalt 2ra, kuid ta k2is mulle ligi tundaega veel peale selle teemaga, kuni t6usis l6puks pysti ja kutsus veelkord tantsima, ma j2tkuvalt ytlesin talle 2ra. Kui Meñu talle l6puks ytles t6sise n2oga, et j2tku j2rele, j2ttis ta selle teema.
Pisut hiljem l2ksime teise kohta istuma, osa seltskonnast l2ks koju 2ra (ka see purjus tyyp). Kuid mu 6htu j2tkus ebameeldivustundega, sest k6ik hakkasid minult kysima, kas mulle meeldib Betito, Meñu yks parimatest s6pradest, kes istus parasjagu minu k6rval sel hetkel. Uh, ma ei salli, kui nii tehakse... K6ik j2id p2rima, mis ma Betitost arvan ja kas ma oleksin n6us minema Aneli pulma tema kaaslasena. Kuna ma Betitole meeldin, ootas tema vastuseid huviga. Ma ei m6ista, kas nad ei saa aru, et keegi ei ytleks midagi halba, kui inimene, kellest r22gitakse, istub samas seltskonnas? Betito ise ka kysis mu k2est hiljem, kas ma ei tahaks tema tydrukuks hakata. Anel ja Meñu igatahes tahavad, et ma Betito tydruk oleksin ja r22givad mulle koguaeg, kui tore ta on jms. Ta t6esti on meeldiv inimene (olen mitmel yritusel temaga r22kida j6udnud), kuid ma siiski v6tan teda s6brana. Selle teema ymber k2is igatahes terve see 6htu yks suur draama ja Anel oli l6puks mu peale solvunud selle p2rast. Ka j2rgmisel p2eval ei suutnud ta seda j2tta ning j2i kysima: "Mariiiaaa! Miks sa ei taha Betitoga koos ollaa? Me oleksime saanud neljakesi koos igalpool k2ia, nyyd on k6ik teistmoodi... Aiii, Mariiaa sa oled nii pahaa!" jne. Paar p2eva oli ta minuga selle p2rast kahtlane - ei suhelnud eriti minuga, kui kysisin midagi, siis vastas, kuid lyhidalt ja muud solvumise tunnused. Yks 6htu me r22kisime sellest siiski pikemalt ja ta sai minust aru, enam ta mulle selle teemaga peale ei ole k2inud.

Esmasp2eva (17. nov) hommikul kell 7 tuli juba hostema mu toa ukse taha mind 2ratama, 8eldes, et l2heme kohe maale. Ma ei teadnudki, et see minek yldse plaanis oli. Veetsime terve p2eva ranchos - see on meile nagu maakoht. Seal on v2ike puust yhetoaline majake, mis on ymbritsetud suurte p6ldudega (maisip6ld ja k6rvitsa 6ied vms kasvavad ka yhel p6llul), mis enamusjaolt kuuluvad mu hostisale. Seal on ka ideaalne vaade palmidele ja m2gedele.
Micheli parim s6ber Jose Carlos tuli ka meiega ja sealt algas teine p2ev kysimuste ja peale k2imisega. Mu hostvennad ja nende s6brad tegid kuskil 100 meetrit eemal t88d, kui meie (mina, Anel, paar n6bu ja vanaema) majakese juures istusime. Jose Carlos saatis yhe naabripoisi pidevalt mulle igasuguseid asju ytlema, sinna hulka kuulus ka: "Maria, Jose Carlos tahab teada, kas sa tahaksid tema tydrukuks hakata?" Mmmh, olnud endiselt tydinenud eelmisel 6htul toimunu p2rast, ei tahtnud ma enam midagi mingist suhteteemast kuulda.

***

J2rgmise n2dalavahetuse reedel (20. nov) k2isin yhel pulmade eelsel pruudi vallaliste peol (v6i kuidas seda ka ei kutsuta - m6ned eesti keelsed s6nad on vaikselt 2ra ununenud). See oli Aneli s6branna pidu, kuid mina ja Anel korraldasime seda hostvanaema juures. Yritus kujunes v2lja p2ris l6busalt. Nagu sellistele pidudele ikka kombeks, oli see sisustatud kahem6tteliste m2ngudega.

***

Laup2eval (21. nov) k2isin Jaripeol - h2rjav6istlusel. L2ksime sinna Paco, ta tydruku ja s6pradega. Seal oli yks ylij2meda kehaehitusega mees, kes tegi show`d k6igi ees (tantsis purjuspeaga jms), hiljem tuli Paco s6pru tervitama ja tantsis minu ees ning tegi yldse veidraid n2gusid mulle. Kuna mind ymbritsesid Paco ja ta s6brad, oli mul ihukaitsjaid rohkem kui kyll. Kui see mees oma k2e mu ette pani, et mind tantsima kutsuda, hakkasid mu k6rvalt 7-8 noormeest (Paco s6brad) kohe meest j2lgima ning Ivan ytles mulle: "Mine minu seljataha!" Haha, mul vist pole siin p6hjust ohtu v2ga karta.
Jaripeol oli ka yks kaklus, osalisteks olid kaks purjus naist, kuid see kaklus peatati ysna kiiresti. Samuti tegid viis k22bikut seal show`d h2rgadega, eimidagi m2rkimisv22rset.

***

H2mmastav, kuidas siin yle 20-aastased noormehed ei saa siiani s88gitegemisega hakkama. Siin on nimelt naine see, kes askeldab k88gis ja mehed hoiavad sellest pigem kaarega eemale. Mu 20- ja 23-aastased hostvennad ei saa kuidagi ise hakkama, kui hostema p2eval kuskile minema peab ning syya teha ei saa. Kui pulma l2ksime, j2id Michel ja Paco koju, hostema ostis eelnevalt poest v6ileivamaterjali valmis ja k6ik oli isegi juba 2ra viilutatud, kuid nemad ytlevad lihtsalt: "Mul on k6ht tyhi!" ja hostema peab neile s88gi valmis serveerima. Sel p2eval tegi samuti hostema v6ileivad enne pulmaminekut valmis. Ta on sellega juba harjunud, kuid saab ise ka aru, et see ei ole normaalne, kuid nii palju, kui hostisa mulle r22kis, siis Mehhikos on see ysna tavaline.

***

Yks p2ev koolis vaatasime klassivendadega yhe teise klassivenna, Rubeni (hyydnimega Mia) pilte tema mobiiltelefonist. See oli t2is William Levy`se pilte (William Levy on yks kuulus Mehhiko seebikan2itleja). Suhteliselt naljakas oli Rubeniga arutada, kui kena see n2itleja m6ne pildi peal v2lja n2eb - pole endiselt t2iesti 2ra harjuud geimeeste kogusega siin.

***

Neljap2eva (26. nov) varahommikul enne kooli, kui hommikust s6in, tulid mu kassid (Chocky ja kassipoeg, kes ise siia majja tuli ligi kuu tagasi ning pole siiani lahkuda tahtnud) haledalt kr2unuma mu k6rvale. Sain nad kuidagi majauksest v2lja ning sulgesin ukse. Minut v6i kaks hiljem olid nad j2lle minu k6rval - nad olid ringiga l2inud teisele poole maja ning sisenenud k88gi v2lisuksest, mis oli lahti, kuna hostema pesi v2ljas riideid (pesumasin asub siin v2ljas).

***

Mul on vist kultuurishokk, mida ma ise ei tunne, haha. Mu 6petaja Garbajal suudab mulle vahel t6esti n2rvidele k2ia. Ta kujutab vist ette, et kuna Julie suurest koduigatsusest juba Norrasse l2ks, igatsen minagi kodu j2rele nii palju, et tahan kohe tagasi Eestisse minna. Ta kysib viimane n2dalaega peaaegu igap2ev minult: "Mis lahti, Maria?" Ma: "Midagi ei ole, mul l2heb k6ik h2sti." Ta: "Igatsed kodu j2rele?" Ma: "Ei... Miks?" Ta: "Oled sa ikka 6nnelik siin?" Ma: "Jah, mulle meeldib siin...!" J2rgmisel p2eval uuesti samad kysimused. Ta v6tab endale pidevalt mingi kujutluse p2he ja siis j22b endale seejuures kindlaks. Samuti arvab ta vist, et ma ei k2i yldse v2ljas ja istun 6htuti koguaeg kodus. :D Seda sellep2rast, et ma ei ole pidevalt koos enda klassikaaslastega. Ma suhtlen nendega ja saan k6igiga h2sti l2bi, kuid nad on siiski kohati ysna lapsikud ning ei oska alati leida teemat, millest nendega r22kida. Vahetundides ja v2ljaspool kooli suhtlen siiski rohkem 6pilastega teistest klassidest (natuke vanemad). Garbajal p6him6tteliselt mu klassikaaslasi, et miks nad mind v2lja ei kutsu ja ytles, et kutsub mind ise enda koju 6htustama oma naise/perega. Enamus mu tunnid on selle 6petajaga, v2ljaspool kooli ma temaga eriti kokku kyll puutuda ei tahaks.

***

Neljap2eva (26. nov) p2rastl6unal k2isin Espinalis, see on linn, mis asub 20-25 minuti kaugusel minu linnast, Espinal on yks linn enne Juchitani. Seal toimus yks koolidevaheline v6istlus, osalesid k6ik COBAO`d, mis asuvad selles osariigis (sellenimelisi koole on kuskil 56). Kuna kooli6pilastele tellitud buss oli juba sinna l2inud, arvasin, et ei l2he enam Espinali, kuid viimase tunni ajal koolis ytles kirjanduse 6petaja, et tema l2heb kella 4 ajal ning autos on veel 3 vaba kohta. L2ksime siis paari klassikaaslasega kirjanduse 6petaja autoga.
Kui kohale j6udsime oli seal teatrivoor, 3 erinevat kooli osalesid selles (minu kool, Espinalis asuv COBAO ning veel yks). Ixtepeci COBAO pani teatrivooru kinni - v6itsime! Aga t6esti oli palju parem, kui teiste koolide etteasted. Peaosaliseks oli Kattya, Julie (vah. 6p. Norrast, kes juba lahkus) host6de ning ta m2ngis hullu. Minust yhe koha v6rra edasi istuv koolivend Asaf (gei) hakkas nutma seda vaadates. :D Ning ka Panda, kes minu k6rval istus, ytles mulle, et ta hakkab ka kohe nutma, haha... Enamasti on ikka naised need, kelle jaoks sellised etteasted v6tavad pisara silma.

6htul oli tantsuvoor Espinalis, seal osales samuti ka minu kool - Panda, Asaf ning veel mitmed koolikaaslased. Nad tantsisid erinevaid tantse, mambot, salsat jms. Arvan, et selle vooru nad 2ra ei v6ida, sest ka teised tantsijad olid suurep2raselt ettevalmistunud.
Yritus j2i nii hilja peale, et l6ppes kell 23.30 ning siis l2ksime k6ik koos kooli tellitud bussiga tagasi Ixtepeci. Lalo (Eduardo, yks parimaid s6pru siin) saatis mu koju, karjusin tykkaega aknataga hostema j2rele, et ta mulle r6dult v6tme viskaks ning l2ksin magama 2ra. Reedel mul 6nneks kooli ei olnud - Garbajal, kellega mul 4 tundi tundi oleks pidanud olema, ytles, et ta ei saa reedel kooli tulla ning kirjanduse 6petaja andis ka meile vaba tunni, et me ei peaks ainult yhe tunni p2rast kooli minema.

Ma tean, et minu blogi on t2is jutte geidest, kuid see on vaid emotsiooni v6i parema ettekujutluse edasi andmiseks. Paljud mu tuttavad Eestist on juba kysinud, kas siin ongi k6ik mehed geid, kuid loomulikult pole see nii, siin lihtsalt geimehed ei karda seda v2lja n2idata ja nad on emotsionaalsemad ja avaramad, kui heterod. Ytleks, et ehk kuskil 1/4 meestest Ixtepecis on geid.

Ma armusin 2ra - PUERTO ESCONDIDO!

2009-11-11T18:37:00.000-08:00

5. novembri 6htul kell 23 s6itsime bussiga Ixtepecist Puerto Escondidosse. See on linn + rand, mis asub mu linnast umbes 6 ja pool tundi eemal (bussiga minnes), seal korraldatakse surfiv6istlusi v2hemalt kord aastas ja ilm on Puertol aastaringselt suurep2rane! Pidime plaani j2rgi minema seltskonnaga, kuhu kuulusid Anel, ta poiss Meñu, mina, Betito ja yks teine Meñu s6ber, kuid viimasel p2eval (mineku p2eval) selgus, et Meñu s6brad ei saa meiega tulla, seega l2ksime kolmekesi. Leidsime eelnevalt yliodava hotelli nimega Arcoiris (3 inimese peale 650 pesot yhe 88 kohta) ja see n2gi v2lja t2itsa hea, hotelli ymbrus oli paksult t2is igasuguseid taimi ning see asus v2ga l2hedal rannast (p6him6tteliselt asuski rannas). Saime toa teisele korrusele, r6duvaatega merele.
Seisime kohvritega bussijaamas ja ymberringi kaasreisijaid oma kohvritega n2hes, hakkas mul k6hus keerama. Ma isegi ei tea, miks - tunne oli peaaegu sama, nagu 3 kuud tagasi Tallinna lennujaamas lennukit oodates. Kuidagi v2ga deja vu tunne oli sel hetkel.
Bussiga Puerto Escondido poole s6ites peatus buss mitmeid kordi, et v6tta linnast peale inimesi (m6ni bussis olija tahtiski lihtsalt yhest linnast teisse saada). Yhes linnas (oli vist Tehuantepec) tuli peale yks noormees, kes j2i mu k6rval peatuma ja kysis, kas mu k6rvalolev tyhi koht on vaba. Minu jaatava vastuse peale l2ks ta bussi tagumiste istmete juurde, et oma asjad enda kohale 2ra panna ning peegeldusest n2gin siis, et k6ndis j2lle minu poole. Panin silmad ruttu kinni, et n2idata, et magan, kuid ta istus siiski mu k6rvale ja hakkas kohe r22kima. Noormees ise oli tore, kena ja ta naeratus oli t2ielik "Colgate", aga teades, et Anel ja Meñu kipuvad vahel ylikaitsvad olema, yritasin n2idata, et olen v2ga v2sinud. See tyyp nimega Christian on 4 aastat Puerto Escondidol elanud/t88tanud ja teadis mulle r22kida teistestki Mehhiko randadest. R22kisime umbes 2 tundi, kuni Meñu siiski 2rritus ja k8hatas valju h22lega, et sellest m2rku anda. Ytlesin Christianile, et olen juba v2ga unine ja ta l2ks ysna varsti oma kohale tagasi.
Kohale j6udes leidsime ka hotelli p2rast umbes tunniajalist ringi seiklemist ning magasime veel paar tundi enne uue p2evaga alguse tegemist.
Esimesel p2eval (6. nov) panime kohe p2rast 2rkamist rannariided selga ning l2ksime surfiv6istlust vaatama. Kohale olid tulnud surfajad erinevatest riikidest. Istusime liivale, v6tsime p2ikest ja vaatasime, kuidas nad lainetel oma laudadega liuglesid, taustaks k2is reggae muusika. Paar tundi hiljem l2ksime hommikust s88ma ning p2rast seda tagasi randa, kuid seekord ise lainetesse. Vesi oli v2ga soolane ja kohalike s6nul olid lained ysna v2ikesed v6rreldes sellega, mis tavaliselt on, kuid eesti lainete k6rval piisas nendestki, et mind imestama panna. Kuna Anel ja Meñu on juba piisavalt pruunid, ei meeldi neile p2ikese k2es eriti kaua aega veeta. Anel pikutas umbes veerand tundi liival ja siis ytles, et enam ei suuda. Nad l2ksid vett ostma, ma j2in veel edasi p2evitama. Veidi hiljem vilistas Meñu k6va vilega (nagu siin kombeks on, kui kellegi t2helepanu tahad saada), vaatasin seljataha oleva baari poole, nad istusid seal ja viipasid mulle k2ega. See oli pisike rannabaar, me olime ainsad seal lisaks baarmenile. Baarmen oli v2ga s6bralik ja muhe, hakkas kohe vestlust aretama. Veidi hiljem tulid sinna kaks tyypi (ligi 20-aastased) ning hakkasid baarmeniga inglise keeles r22kima, baarmen vastas neile aksendivabas inglise keeles. Yks noormeestest tuli kohe end tutvustama - James ja Brandon, nad olid m6lemad Alaskalt ja selle baarmeniga aastaid juba v2ga head s6brad. Niiiiiii hea oli r22kida inglise keeles... Muidugi r22gin ma ka teiste vahetus6pilastega inglise keeles, kuid see on siiski teine asi, nende sl2ng oli m6nus, surfaritele omane. Anel ja Meñu ei saanud kyll millestki aru (nemad inglise keelt ei m6ista), kuid r22kisid omavahel. Nad j2id minuga sinna tykiks-tykiks ajaks, kuid tydinesid siis ja ytlesid mulle, et l2hevad hotelli ja et annavad mulle 1 tunni seal olemiseks. Minu jaoks oli see supper, sest Mehhikos vabadust v2ga palju ei saa - eriti v66rastega r22kides.
Tund hiljem l2ksin hotelli, ujusime veidi aega basseinis ja l2ksime siis end 6htuks valmis panema.
6htul vaatasime ringi, mida teha/kuhu minna. T2naval k6ndides tuli yhe 88klubi juurest turva meie juurde ja ytles, et sisse astuksime, sest saame tasuta sisse. L2ksime vaatama siis, tantsisime veidi, olime paar tundi ja siis lahkusime. Hotelli poole k6ndides avastasime, et meie hotelli k6rval asus raamatukogu-baar - st baar, mis oli seest t2is raamatuid ja kus lasti valjult muusikat ning mis oli t2iesti t2is rahvastatud. Mainin veel, et ei n2inud peaaegu yhtegi mehhiklast Puerto Escondidol, rand ning linn olid t2iesti t2is v2lismaalasi! Istusime veel paar tundi seal raamatukogu-baaris kuni Anel ja Meñu v2sisid ja ytlesid mulle, et l2hevad juba hotelli, kuid et ma v6in veel sinna j22da. R22kisin v2lismaalastega juttu ja paar tundi hiljem l2ksin isegi hotelli 2ra magama.
Teisel p2eval 2rkasime hiljem ning l2ksime kohe hommikust s88ma. P2rast seda uuesti randa. V2sinud Anel magas rannas varjus paar tundi (ta kardab suuri laineid) ning mina ja Meñu l2ksime uuesti vette. Vahel oli laine nii suur, et lainega kaasa minnes j2ime vee all kukerpalle tegema ja v2lja tulles ei saanudki aru, kus suunas me oleme. Sygavamale merre need lained 6nneks ei t6mmanud seega uppumise ohtu ei olnud. Olime p2ris mitu tundi vees, l6puks tuli ka James (poiss Alaskalt, kellega p2ev varem olin tuttavaks saanud). Meñu ja Anel l2ksid j2lle hotelli ja mina kysisin paariks tunniks luba nendega baari r22kima j22da j2lle. V6tsin proovimiseks nendega 1 pitsi mescali (kohalik kuulus kange alkohol), mille pudeli p6hjas ulpisid skorpionid, kes oma myrki seal levitasid - see oli kogemuse p2rast. Baarmen ise pakkus selle v2lja ja ytles, et see on tasuta, sest ma olin j2rgmine p2ev lahkumas. P2rast pitsi hammustatakse pooleks l6igatud laimi peale.
M2ngisime nendega ka jengat. See on yks Ameerikast p2rit m2ng, kus pulkadest on ehitatud torn - 4 pulka pannakse yhte pidi, 4 teistpidi ja siis kordam88da yritavad inimesed alt poolt pulki k2tte saada nii, et torn ymber ei kukuks. Leidsin internetist pildi: http://www.mypeopleconnection.com/community/games/2003gamepics/jenga02.jpg. Kuid meie ei m2nginud seda selliste pulkadega... Seal olid telliskivi suurused puust klotsid ning torn oli yle meie pea. Pole kunagi midagi sellist n2inud, heh. V2ga tore oli igatahes!
6htul l2ksime randa Aneli ja Meñuga, seal m2ngti igast muusikat reggaest kiirema stiilini v2lja. P2rast seda k2isime yhes rannabaaris (mitte samas, kus eelmisel 6htul) nimega UhLala. Anel ja Meñu l2ksid j2lle varem magama, ning ma j2in seal v2lismaalastega taaskord juttu r22kima.
8. novembril kell 13.00 oli juba bussiga s6it kodu poole. Magasin peaaegu terve tee tagasi, et oma eelnevad 2 peaaegu magamata 88d tasa teha.

Muljed reisist - Kindlasti tahan tulevikus sinna tagasi minna, alles j2id vaid head m2lestused! :)

...j2tkub...

2009-10-30T20:34:00.000-07:00

Ma k2in jooksmas nyyd. Alati, kui midagi paremat teha ei ole, yritan ikka minna (st kui pole parasjagu sel ajal perega v6i s6pradega kuskil). Jalutan u poolteist km eemale Auditorio l2hedusse ja jooksen selle k6rvaloleval staadionil ringe. Ykskord, kui staadioni poole jalutasin, jalutasid mulle vastu yks noormees koos 4-5-aastase poisiga. Poiss ytles mulle minust m88dudes: "Corre con mucho cuidado!" (st u: "Ole h2sti ettevaatlik, kui sa jooksma l2hed!") ja naeratas. V2ga armas, tegi tuju kohe palju l6busamaks! :)

***

1. ja 2. novembril on Mehhikos pyha - dia de los muertos. Traditsioonina pannakse laud t2is igast erinevaid s88ke ja jooke (saiakesi, shokolaadi, puuvilju, maisi, 6lut, tequilat + veel palju muud) - kutsutakse altariteks. Siis j2etakse need altarid nii paariks 88ks. R22gitakse, et esimesel 88l k2ivad v2ikesed lapsed, kes on juba surnud (vaimud yhes6naga) s88mas neid asju ja siis j2rgmisel 88l k2ivad surnud t2iskasvanud s88mas - kui meie laualt keegi midagi 2ra on s88nud, siis ma kahtlustan ikkagi oma koera ja 2 kassi, kes pidevalt n2ljased on. Igatahes, eile (neljap2eval) oli koolis v6istlus vms, milline klass teeb k6ige uhkema altari, tunde ei olnud. Kolmap2eva 6htul jooksmast tulles m88dusin yhe koolivenna aiast ja n2gin seal palju koolikaaslasi (k6ik k2ivad yhes klassis), nad kutsusid mind endale appi kookospalmi lehtedest p2rja moodi asja punuma selle v6istluse jaoks (nad t6esti tahtsid v6ita) - yay, j2lle sai uue asja 2ra 6pitud. Ylil6bus oli igatahes - see oli see sama klass, kellega koos ma ka konverentsil k2isin. Neljap2eval tegime siis altareid, m6ned koolikaaslased tegid show`d ja siis oli altarite hindamine (m6ned 6petajad ja teised koolit88tajad olid hindajateks). Altarite juures pidi ka iga klass mingisuguse ettekande moodi asja tegema, seda tegid mu klassivend ja klassi6de peast. Lisaks ettekandele m2ngis yks klassivend kitarri ning mina ja veel 7 inimest laulsime hispaania ning zapoteco keeles (keel, mida r22giti siin ning l2hedalolevates piirkondades v2ga ammu ja mida t2nap2eval r22givad v2ga v2hesed - pigem vanad inimesed). Ma lugesin laulus6nu kyll paberilt, kuid arvestades sellega, et kuulsin laulu sel p2eval esimest korda, anti mulle vast andeks. Laulu s6nad:

El Feo

PA' GUINI'CABE DE NAA SPADOAHUINNE
PA' GUINI'CABE DE NAA NEZHA LOLU
GUXHILA CABE NANGA SHPIDOOLU
GUXHILA CABE NANGA SHPIDOOLU

NAA'C NGA TI FEU
TI FEU NII RA NAXHI
NE GUIDOBBI LAXHIDOA'C
NE XACHAGANA'C NE LII

Si te hablan de mi muchachita
Si te hablan de mi en tu presencia
Diles que yo soy tu negro santo
Diles que yo soy tu negro santo

Yo soy un feoUn feo que sabe amar
Con todo su corazón
Que te quiere de verdad.

***

Sel p2eval (neljap2eval) tuli koolis mu juurde yks noorem kooli6de, kes r22kis mulle, et ta 6de l2heb 2 aasta p2rast aastaks vahetus6pilaseks Eestisse (muusikakooli p2rast vms, m2ngib saksofoni). Igatahes tahtis ta, et ma 6petaksin ta 6ele eesti keelt... Ta 6de on 13-aastane ja eesti keel on v2ga raske! Ma ei kujuta ette ka, kuidas ma talle selle selgeks suudaksin 6petada, ka natuke mitte. Siin nende h22ldus on t6esti v2ga halb, kui nad midagi minu j2rgi yritavad 8elda ja ma t6esti ei usu, et tal midagigi selgemaks saab minuga 6ppides. Ytles, et nad on valmis maksma selle eest ja nii, aga seet6ttu peaksin ma valmistama ette justkui tunde selle jaoks ning see piiraks omamoodi minu aega, samas, 2ra 8elda oleks ka omamoodi ebaviisakas - ma olen siiski ainus, kes talle siin seda 6petada saaks. Ma t6esti ei tea, mida teha. Lubasin m6elda selle yle ja teisip2eval kooli6ele teada anda.

Veel lyhilugusid.

2009-10-29T15:24:00.000-07:00

Unustasin kirjutada varem, et kui Toreadal k2isin siis teisel Toreada p2eval n2gin paari koolivenda, kes viipasid minu poole k2ega, et nendega r22kima l2heksin. Kuna Michel oli juba parajalt purjus, ootasin 6iget hetke ja siis hiljem teatasin talle, et l2hen paari koolivenda tervitama. Ta m6tles hetke ja vastas (kaitsev, nagu ta on): "Aga siis tuled siia tagasi, eks! Me ootame sind siin." Yks koolivend nimega Pino oli samuti juba p2ris purjus. P2rast tykkaega r22kimist viipas ta s6rmega yhe vanamehe poole, kes seisis 6llekylmiku k6rval, paar meetrit meist eemal ja v2itis, et see on ta isa. See mees ei olnud yldse tema moodi - tal olid juba hallid juuksed ja vuntsid, t6sine ilme n2os, ma t6esti ei uskunud, et see tema isa on. Pino ytles sellepeale: "Tule, ma tutvustan!" See oligi ta isa. Temaga tutvunud viipasid nad k2ega veel paar meetrit eemale, kus seisid ta ylej22nud perekonnaliikmed. Tutvusin ta ema, t2di, vanaema ja veel yhe naisega. Ta ema oli minust niii vaimustuses, ta musitas mind kuskil 5 korda p6sele ja oli yldse v2ga "nunnutav". Ytles mulle, et ma v6in alati neile kylla minna ja kui kyllamineku soov tekib, siis ytlen Pinole ja tema viib mind p2rast kooli nende koju. Ta oli ikka v2ga r66msameelne, kahtlustasin alguses isegi, et oli alkoholi tarbinud (nagu enamus Toreadal), kuid Pino ytles mulle hiljem, et ta ema ei joo. Pinoga ma yldiselt v2ga tihti ei suhtle - kui n2eme, siis vahetame paar s6na omavahel. Seda yllatavam see k6ik minu jaoks oli.

***

Yhel p2eval koolist koju jalutades keerasin just ymber nurga, et oma kodut2navale saada, seal oli yks noormees jalgrattaga - paistis sportlane olevat, sest tal oli kogu riietus olemas, mis on jalgratturile kohane. Tiirutas paari meetri raadiuses ringi ja peatas mu kinni, et kellaaega kysida. Otsisin kotist telefoni ja ytlesin talle aja. Ta ytles: "Ait2h," kuid ei hakanud justkui midagi peale selle teadmisega ja 2ra ka ei l2inud. Ma k6ndisin edasi, ta j2i mu k6rval edasi s6itma ja r22kima. Eriti sisukas jutt just ei olnud, ytles paar korda, et ma olen "nii armas" ja l6petuseks (kui olin kodu ette j6udnud) kysis telefoninumbrit - sai korvi.

***

Iroonia - 2 korda koolist koju jalutades on minust m88dunud Corona 6lle suur rekka ja lasknud mulle signaali, yks kord koolist jalutades m88dus minust 6llemark Sol suur rekka ja lasi samuti signaali.

***

Mu vahetusaasta t2itsa alguses r22kisime yksp2ev hostisaga maav2rinatest ja ta ytles, et siin aegajalt neid esineb ja vahel m6ned n6rgemad majad isegi varisevad kokku, aga Ixtepecis nii tugevaid maav2rinaid enamasti ei ole. Ytles mulle veel, et kui tugevam maav2rin on, tulevad nad hostemaga mind yles 2ratama, j2tame k6ik asjad tuppa ja jookseme v2lja, majast eemale (meie maja pole n6rk, kuid parem karta kui kahetseda). Ma igatahes s2rasin, sest ytlesin, et Eestis maav2rinaid ei esine ja ma tahaks tunda seda, kui terve maa v2riseb. Ligi 2 n2dalat hiljem r22kisime yhel 6htul hostvanaema ja hostisaga, nad kysisid minult: "Tundsid eile 88sel maav2rinat?" ja arutasid, kuidas nad 88sel selle peale yles 2rkasid. Aga mina magasin! Ei tundnud midagi. Hostisa hakkas seepeale naerma, ta m2letas, kui elevil ma maav2rinatest olin. Sellest j2rgmisel 88l oli veel yks maav2rin olnud, tugevam, kui eelmisel 88l - paljud koolis r22kisid, kuidas nende voodid rappusid ikka p2ris korralikult, aga mina j2lle magasin ja ei teadnud juhtunust midagi. Hostisa igatahes ytles, et Richteri skaala j2rgi 7 varistab maju kokku, sel 88l oli maav2rin tugvusega 4 (v2ga tugev yhes6naga).

***

Eesti raha on nende jaoks v2ga huvitav. 6nneks oli mul kogemata viie- ja kymnekroonine rahakotti ununenud siia tulles.

***

3-4 tundi n2dalas on mul klass 15-16-aastastega. Yks kord astus mu pingi juurde yks tydruk, kes muide n2eb natuke vaimselt hull v2lja omamoodi. Ta r22kis mulle, kuidas yks p2ev ta tarbis narkootikume. Kysisin, miks, ta vastas: "Niisama." Kysisin, mis narkootikume ta tarvitas, ytles, et uinuteid vms, aga et v6ttis neid terve peot2ie, ise naeratas terve aeg seda r22kides. Ma ei j22nud teda edasi kysitlema.

***

Yhel p2eval, kui mul oli Garbajaliga (mu 6petaja, kes mind "mi amiga birdzhittaks" kutsub koguaeg ja kellest varemgi siin blogis kirjutanud olen) tund Anatomia y fisiologia, ytles ta mulle keset tundi: "Maria, tule siia." L2ksin ta laua juurde, ta ytles: "Pane k2si alla..." Tegin nii nagu ta ytles, ta pani mulle kommi k2e peale. K6ik muidugi n2gid seda ja hakkasid hetkeks kooris karjuma, et nad tahavad ka.

***

K2isime yhel koolip2eval konverentsil. Kuna minu klass sinna ei l2inud (ei tea, miks neid sinna ei saadetud), tahtsin mina ikkagi minna ning l2ksin yhe teise klassiga koos. Konverentsil v2ga palju aru ei saanud, aga need inimesed selles klassis on lihtsalt supertoredad!
Konverentsil yks tyyp tegi mulle vetsupaberist roosi ja teine tyyp korjas selle sisse ylikooli aiast yhe lille.

Tulemus:

2009-10-19T14:11:00.000-07:00

Kassil elu l2inud!... 8 elu veel minna. Ta lamas terve p2eva p2rast rotimyrgi s88mist, oli v2ga uimane ja m6tlesime, et igahetk sureb, aga j2rgmisel hommikul oli kass t2ie tervise juures! Nyyd pole teda vaadates rotimyrgist j2lgegi, ikka nurub syya ja luusib ringi, nagu alati.

P2ev p2rast koerade surma hakkas meie koduaias yks pisike valge mustalaiguline kass ringi k2ima. Cacheton (koer) k2ib teda koguaeg 2rritamas, aga kassipoeg ikka ei taha lahkuda.. Siiani iga p2ev siin viibinud ja kr2unub pidevalt. Mu hostema annab talle syya. Inimeste eest jookseb muidu 2ra koguaeg.

Pole midagi erilist suurt toimunud - kogun lyhilugusid, et j2lle yhe korraga kirjutada. T2na oli muidu see yks nende m6istes "kylm" ilm. Tuul oli v2ga tugev ja v6ttis minulgi kananaha ihule, sest p2ike oli pilve taga ja 2 kuud ylipalava ilmaga harjunud, ehmatab see j2rsk tuul 2ra, aga yldiselt on ikka ligi 25 kraadi ja lyhikeste k2istega t2itsa kannatab k2ia. Koolis k2isid t2na osad inimesed jopedega, m6nel oli isegi sall kaelas ja myts peas, nende jaoks on v2ga kylm. :D

Ettearvamatu.

2009-10-15T15:28:00.000-07:00

Kolmap2eva 88sel vastu pyhap2eva 2rkasin, sest mu pisem koer Ulises niutsus v2ga k6rge h22lega. Nagu hauguks, sest yritaks midagi kappide vahelt k2tte saada, kuid ei ulatu selleni v6i nagu oleks kinni j22nud kuskile. Minu toauks oli suletud, m6tlesin edasi magada, kuid nii ta j2tkas umbes 10 minutit. Ma m6tlesin, et juba on 2rkamise aeg, vaatasin kella - 1.07 alles. Kuulsin ka Micheli ja hostema h22lt, arutasid teadmatuses, mis toimub jms. Ysna pea j2id nad vait, arvasin, et viisid koera v2lja ja l2ksid magama. Hommikul enne kooliminemist kysisin hostemalt, miks Ulises nii haledalt haukus 88sel, ta vastas: "Ta suri," ja seletas mulle, kuidas. Yhes6naga, kuna m2ed on ysna l2hedal, tulevad sealt vahel pisikesed hiired ja kui meil tagumine uks (asub k88gis) lahti on, tuleb vahel m6ni hiir majja. Hostema pani k88ki ahju ja kappide taha rotimyrki, kuid oli siiski yks vahe ahju k6rval, kust Ulises ligi p22ses ning s6i seda ja seepeale suri.
See koer oli mu lemmik siin! Seet6ttu olin v2ga yllatunud, kui sellest kuulsin.

Koolist koju tulles ytles hostisa mulle, et yks pisikene kutsikas (sama t6ugu, mis Ulises - chihuahua ja mingi teise t6u segu), kes kuulus Paco tydrukule (Paco kinkis selle alles n2dal/2 tagasi oma tydrukule), suri samuti t2na p2rastl6unal, sest ka tema oli rotimyrki s88nud 88sel. Paco oli ta eile 88sel meie juurde toonud, sest ta tydruk pidi kuskile 2ra s6itma paariks p2evaks ja ei saanud koera eest hoolt kanda. Ka mu kass on praegu v2ga haige, samuti s6i seda - mu hostvanemad k2isid Cachetoni (teine koer), Adolfino (kutsikas) ja Choky´ga (kass) hommikul loomaarsti juures ja too oli 8elnud, et Cachetonil pole viga midagi, kass s6i, kuid ei tea, kas j22b ellu v6i ei ja kutsikas enam ei p22se sellest, sest ta on liiga v2ike. Ysna masendav p2ev.

Natuke veel mu hostemast...

2009-10-13T14:10:00.000-07:00

Mu hostemal on ikka t2iesti tagurpidi iseloom, ta teeb paljusid asju teistmoodi, kui paljud teised inimesed. M6ned n2ited selle kohta:

Kui olin siin juba u kuuaega olnud, koolist yks p2ev koju tulnud, ytles hostema mulle, et yks naabrit2di on 2ra surnud (vanadusse) ja kuna tal ei olnud eriti suur pere ja s6pru ka mitte, l2ksime meiegi ta matustele (ta oli mu hostvanaema s6branna vist). L2ksime siis selle t2di koduaeda, kus toimusid ta matused. Me hilinesime. K6ik seisid juba pysti ja ytlesid kooris yhel toonil hispaaniakeelseid s6nu kiriku6petaja j2rel. Mu hostema paugutas vahel n2tsuga mulle tehes ja kui k6ik pidid omavahel k2si suruma (et surnule head teed soovida vms, nagu ma aru sain), siis mu hostema j2i yhe t2diga r22kima, kui palav tol p2eval parasjagu oli. Ta yldse naeratas palju (mis on matustele ysna kohatu). Hiljem l2ksime surnukeha surnuaeda saatma - surnukeha ees (viidi aeglaselt autoga) ja k6ik teised jalgsi j2rel, eespool m2ngimas ka yks b2nd synget muusikat. Teel surnuaeda kysis mu hostema minult (tal oli suur janu): "Soovid vett?" Ma kehitasin n6usolevalt 6lgu. Jooksime sellepeale matusekylaliste karjast v2lja hostt2di (ema 6e) koju, mis meile teepeale ette j2i, j6ime vett, jooksime tagasi t2navale ja j6udsime kiire sammuga pooljoostes teistele j2lle j2rele.

Paar n2dalat hiljem k2isime j2llegi p2rast kooli l6ppemist yhel yritusel yhe teise naabri aias. Yks mees ja naine panid abielukuup2eva paika ja sellep2rast toimus kummagi nende (ei ole kindel, kas pruudi v6i peigmehe) koduaias u 20 kylalisega istumine. Seal oli yks ema oma pisikese paarikuise lapsega, istusid meie ees. Laps tegi h22lt, nagu hakkaks kohe nutma. Mu hostema kysis lapselt poolylbe h22lega u nagu: "Ae, lapsuke, mis sa jorised? Tahad nutta, aah? Ei nuta sa midagi!" Laps seepeale naeratas talle laia naeratusega ja nii mitu korda.
P2rast seda yritust tundsin end v2ga v2ga halvasti (liiga palju krevette s88nud siinolles vms), syda oli nii paha. Seletasin kodus hostemale seda, ta muigas. Hakkasin yleskorrusele minema, et oma voodisse pikali visata. V6tsin alt laualt oma vihiku ja digika, et ka need yles viia, hostema kohe kysis minult: "Mis sa tegema hakkad nyyd? Ei, j2ta need siia, tule kaasa minuga, l2hme s6idule korraks." Andis mulle enne minekut sal de uva´t (see on yks ravim oksendamise vastu) ja l2ksime - Anel roolis, ta poiss k6rval ja mina ja hostema istusime taga. Anel n2gi teepeal, et tsirkus on linnas ja ostis piletid 2ra. Ma seletasin neile, et ma t6esti tunnen end v2ga halvasti ja ei suuda minna nendega, v2risesin ka ylekere. P2rast seda juttu nad vist isegi uskusid mind. Hostema tegi oma vajalikud ostud 2ra ja kui koju j6udsime (u kell 7 6htul), l2ksin kohe voodisse pikali, j2in magama. Osa perest l2ks tsirkusesse, ma olin 6nnelik, et mul pikaliolles v2hemalt enamv2hem hea oli olla. Kui nad tagasi j6udsid, tuli hostema minu tuppa kysides, kuidas ma end tunnen. Seletasin talle, et endiselt halvasti ja vahepeal 2rkasin mitu korda yles, sest tundsin, et hakkan oksele kohe. Sellepeale ta purskas hetkeks naerma ja kui talle seda k6ike r22kisin, vaatas ta yldse mulle koguaeg naeratusega otsa - kuid see ei olnud 2rritav minu jaoks, pigem ajas mind ka naerma, sest enamasti on ta t6sise olekuga.

Kuna ta peab pisikest poodi k2ivad pidevalt igast myyjad uksetaga asju pakkumas. Ta vahel lihtsalt ostab mulle asju. Ta on mulle juba 2 pluusi, yhe h2sti armsa musta kleidi ja komplekti kaelakee koos k6rvar6ngastega ostnud. Kui hinna kohta kysisin, et talle selle eest maksta, ytleb ta, et see ei oma t2htsust. Ta suudab oma keerulise iseloomuga alati yllatada.

Ta ropendab ka aegajalt, vahel p2ris julmade s6nadega. Ja ytleb v2ikestele poistele: "Oye, burro!"( burro = natuke leebem s6nast asshole, samuti ka midagi ´puupea´ taolist), kui nad t2navalt 2ra tunneb, aga siin ei v6eta seda solvanguna. Samuti ytles ta mulle, et meie papagoi siin yldiselt r22kieda ei oska, kuid ytleb siiski vahel puto (pede) ja burro.

Aegajalt juhtub, et v2ikesed poisid, kes meie internetikohvikus x-box´i m2ngivad, nutavad millegip2rast (yksikud korrad), nt sest vahel nad kaklevad/maadlevad niisama (mis on siin v2ga tavaline) ja yks virutab teisele kogemata liiga k6vasti. Sellisel juhul mu hostema saab kas pahaseks ja ytleb vihaselt: "Ise kaklesid, 2ra hakka nyyd nutma!" v6i ytleb rahulikult, et aitab nyyd nutmisest ja hiljem naerab, kui poiss silmapiirilt v2ljas on.

Yleeile sain j2lle mingi kerge toidumyrgituse, ei teagi t2pselt, millest. Eile igatahes kooli ei l2inud ja midagi syya ka ei tahtnud/suutnud. Hommikul l2ksin hostemale ytlema, et tunnen end halvasti, ta purskas hetkeks naerma ja kysis, kas kooli l2hen, vastasin eitavalt. Ta andis mulle j2lle sal de uva´t (ravim oksendamise vastu). Hiljem ikka kysis, kuidas ma end tunnen ja kas nyd tahan midagi syya (esimene s88k eile oli yks banaan 18.30). Aga hostvanaema tegi mulle p2eval mingisugust raviteed ja hostema tegi 6htus88giks mulle putru kaneeliga (mida nad teevad siin rohke veega ja joovad) ja lasi naabripoisil r8stsaia osta, et selle k6rvale syya.

Veidi yle 2 kuu olen siin elanud ja endiselt suudab ta oma k2itumisega mind kuidagi (vahel heas, vahel halvas m6ttes) imestama panna.

4. oktoober - synnip2ev!

2009-10-06T11:56:00.000-07:00

Synnip2ev oli t2itsa tore. Anel oli mulle uksele j2tnud kingituse, sest pidi varahommikul ylikooli s6itma. Temalt sain yhe h2sti armsa pluusi, k6rvar6ngad ja kirjutas nunnu sisuga kirja mulle.
P2eval tellisime palju pitsat koju. Hostt2di k2is ka kylas, kinkis mulle meiki (huulepulga, lauv2rvid). Hostemalt sain yhed ilusad k6rvar6ngad. Micheli tydrukult sain kingad. Hostvanaemalt sain l6hna6li.

6htu poole yhinesin koos oma igast sugulastega yhele lisa la velale, mis toimus mu majast yletee asuvas tantsusalongis (Salon Kareka). Seal oli la vela taksojuhtide auks. Vahepeal k2is Sheila (mu n6bu) korraks minu majas, et osta midagi ja kui tagasi tuli, ytles mulle: "Maria, su ema ytles mulle, et poole tunni p2rast tuleb Rocio (mu tugiisik) sinu majja." L2ksin siis koju ja hostema r22kis mulle, et ta valetas Sheilale ja seletas mulle, miks. Yhes6naga, ta valetas, et kaitsta mind yhe asja eest. Ytles, et v6in tagasi minna, aga enam v2ga ei olnud tuju - 6htul l2ksime hostvanematega, hostt2di ja n6oga linna raspaseid (jook, kuhu on hunnik j22 peale kuhjatud, palju erinevate maitsetega) jooma. Igatahes oli synnip2ev ysna tujutu sel aastal. Hommikul oli tuju hea, kuid p2eval see meeleolu kuidagi kadus. K6ikidel oli omi asju nii palju ajada: Anel 6ppis, Paco pidi ruttu 2ra s6itma kuskile (naases 6htul), Michel oli tujust 2ra v6i oli halb enesetunne vms ja kylla tuli just see hostt2di, kes k6ige rohkem mulle vastukarva on... Ylbe ja yleoleva suhtumisega, ema 6de. Pealegi, isegi tordiga ei saanud n2kku! ( :D )

Pole hullu. Kui tagasi tulen, siis tuleb varsti j2rgmine synnip2ev ja t2histan suuremalt :)

...

2009-10-03T11:06:00.000-07:00

27. kohta nii palju, et p2eval kysisin hostisalt: "Kas teie (tema ja hostisa) l2hete la velale?" Ta vastas, et ta ei viitsi minna, talle eriti ei meeldi need. Hostema ytles mulle sama hiljem ja ytles, et l2hen koos Aneli ja Pacoga. 6htu poole kysisin veel hostemalt: "Kas ma pean homme kooli ka minema?" Ta: "Kui ei taha minna, ei l2he. Ei juhtu midagi." :D Kella 8 ajal l2ksime siis Aneliga yhe t2di juurde, kes meie juuksed korda s2ttis la vela jaoks (2 punupatsi yles pandud, palju yhev2rvilist lina vahele punutud ja palju geeli ja paar lille6it juustesse - nii need soengud la vela jaoks ongi). Mu klassi6de (aka Aneli poisi 6de) Ludy oli selle fiesta reina, seega istusime l2hestikku tema perega. N2gin seal ka mitmeid vahetus6pilasi ja ka minu tugiisik oli seal.
Enne la velat ytles Anel mulle kodus, et kell 5.30 hommikul pean mina olema see, kes ytleb talle: "Anel, juba on hilja! Peame koju minema!" Ta ytles, et tihti satub pidudel hoogu ja ei saa kuidagi peolt tulema. Kell 5.30 l2ksin Aneli juurde: "Anel, kell on 5.30, l2hme koju..." Ta: "Misasjaa? Eiii, aega on." Surus mulle pudeli 6lut k2tte ja ytles: "Joo! Ei l2he me veel kuskile." Samamoodi ytlesin talle u 3 korda iga j2rgneva poole tunni tagant, aga j2tkuvalt oli vastus eitav. Kell 8.30 hommikul saime tulema Paco ja ta s6pradega, Anel j2i veel oma poisiga natukseks sinna. Kui koju j6udsime olid Michel ja hostvanemad juba 2rkvel, hostema kysis, miks nii hilja koju tulime, Paco , nagu alati, naljatades: "Maria tahtis veel sinna j22da ja tequilat juua," (seal ei olnudki tequilat). Hostema muidugi sai aru, et see oli naljaga, kuid n2hvas mulle sarkastiliselt: "See oli viimane pidu! Enam ei l2he pidudele!" K6ik naersid muidugi, hostemal sarkastiline n2gu endiselt ees. Hostema aitas mul klambreid juustest 2ra v6tta ja l2ksin magama.

28. oli viimane Calenda. Hostvanemad plaanisid minna, kuid viimasel hetkel ytles hostema, et tema ei viitsi minna. Hostisa viis mind siis linna, sest Paco oli juba linnas. Pacot me ei leidnud, kyll aga n2gime enamusi ta s6pru. Olin ta s6pradega, jalutasime el centrosse koos kogu rahvamassiga ja el centros saime Paco ja Micheliga kokku.

29. oli viimane la vela. Kysisin hostemalt, kas nad isaga l2hevad. Ta ytles, et ei l2he ja kysis minult: "Tahad minna?" Ma: "Ma ei tea.. Kas tohin minna?" Ta: "Muidugi tohid!" :D Oh teda ja tema tujusid. Hostvennad ei tahtnud enam minna ja ei l2inudki enam, aga ei tunne v2ga puudust, sest kuulsin, et paljud tuttavad, kellega siin rohkem suhtlen, ei l2inud. Sel p2eval k2isime linnas veel yhte t2navaparaadi vaatamas. See oli t2navaparaad la velade ja calendade puhul - nende fiestade l6petuseks v6i nii. Oli palju lahtiseid suuri autosid, mis olid 2ra kaunistatud ja nendes istusid inimesed traje tipicoga ja viskasid igasuguseid kingitusi (k88giotarbeid, seepe, s6elu, 6unu jms) rahva sekka, kes t2nava22res kogu paraadi pealt vaatasid. Oli ka hobuseid ja inimesi, kes nende seljas ratsutasid. Hiljem n2gin yhte 2 korruselist lahtist bussi rongk2igul, bussi ylemisel korrusel n2gin mitmeid inimesi Cobaost (minu koolist) ja nende vahelt paistsid ka Samuel (vahetus6p. Taanist) ja Keara (vahetus6pilane USA-st, kes k2ib yhes teises koolis siin linnas). Tuttavad tundsid mu kohe 2ra ja hakkasid mulle k2ega viipama, et nendega yhineksin. Jooksin siis liikuvale bussile j2rgi ja hyppasin s6idu pealt peale. Paar tundi tiirutasime ringi ja kell 8 6htul j6udsin koju.

1. ja 2. oktoobril oli linnas Toreada. See on see, mida v6ib palju telekast n2ha, nagu rodeo. Suur ymmargune ala, selle ymber inimesed vaatamas, ala keskel yks pull ja paar meest, k2es punane lina ja ootavad, kuni pull nendeni sarved ees jookseb. Pulle vahetati iga veerand-poole tunni tagant. See kestis hommikul kella 9-st hommikul kella 13.00-ni, p2rast seda lasti muusikat ja 15.00-19.00 uuesti sama asi, p2rast mida lasti veel muusikat ei teagi mis kellani 88sel. Me l2ksime sinna m6lemal p2eval u kella 10-st ning lahkusin taas host6e/-vennaga u kella 23.00 ajal (hostisa ei k2inud seal oma halva enesetunde p2rast yldse, hostema esimesel p2eval ainult paar tundi). Esimese p2eva l6pus l2ks Anel oma poisiga tylli, sest ta poisi perele ei meeldi Anel (ta poisi peres on k6ik v2ga uhked ja ylbed inimesed ja arvavad, et Anel pole piisavalt hea nende tytre jaoks), nii et Anel ei tahtnud yldse koju minna nii varakult. Panime rahad kokku, l2ksime taksoga karaokebaari p2rast Toreadat. Seal hakkasid meiega r22kima 2 meest, kes on siin linnas v2ga v2ga t2htsad. Yks meestest k2ib igal nv´l karaokebaaris laulmas, ta on s6jav2eylem vms, igatahes k6ige k6rgemal kohal ja kui tema kuskil k2ib, on paar turvameest uksetaga teda valvamas vms. Nad tahtsid meile micheladaseid (6lu rohke chilliga - omaette maitseelamus) v2lja teha, aga siis helistas mu hostema mulle: "Kus te olete? Tulge kohe koju, me oleme vihased." L2ksime koju ja Anel seletas k6ik hostemale hiljem 2ra. K6ik oli korras.

Nyydseks on see hull pidudehooaeg l2bi! Novembris pidid veel m6ned t2htsad fiestad olema ja detsembris j2lle pisut rohkem fiestasid.

Mu elu siin on igatahes yha enam seebikaks muutunud. Yks mu siinne ysna kaugelt "sugulane" Ideivy (aka Xhyno), kellel on 5 kuud tydruk olnud, saadab mulle pidevalt s6numeid ja r22kis mulle Aneli synnip2eval, et ta kardab minuga r22kida, sest ma meeldin talle. Ja Micheli (hostvenna) parim s6ber Jose Carlos on ka minust "nii vaimustuses". Toreadal Ideivy r22kis mulle, et Aneli synnip2eval oli r22kinud Jose Carlosele: "N2gid juba seda guerat? Ta meeldib mulle v2ga.." Jose Carlos oli vastanud: "Mhmh, ta on mu tydruk." :D Valetaajaaa... See tekitas siin igatahes palju segadust ja Ideivy oli mu peale pahane yleeile ja l6puks j2ttis ka tema tydruk ta maha, sest ta oli joonud vms. Seega hakkab mulle rohkem igast seebijuttu ajama. Ma oskan siin nii paljusid asju seebikaga juba seostada, mind ajab see koguaeg nii naerma! Hiljem Eestis seebikaid vaadates ehk tulevad meenutused minu elust Mehhikos. ;)

Fiesta, fiesta, fiesta.

2009-09-27T12:16:00.000-07:00

11. sept (laup2ev).
K2isime 6htul Aneli ja ta poisiga yhes karaokebaaris, kuulasime, kuidas teised laulsid (ise ei laulnud, siinsetes karaokebaarides on vaid vanad inglisekeelsed laulud nagu nt paar vanemat lugu Backstreet Boysilt ja Britney Spearsilt, ka Take Thatilt). Kuskil 12 ajal, kui vetsust v2ljusin, ytles Anel mulle, et peame minema hakkama, sest yks n6bu on Ixtepeci vanglas. S6itsime kohale, hostisa ja Paco olid ka seal, hostisa oli parasjagu n6bu v2lja lunastamas. Selgus, et n6bu ja ta s6ber olid purjuspeaga autoga kihutanud ja sellep2rast viidi vangi kainenema yheks 88ks. 200 pesoga sai inimese sealt n8 "v2lja osta", kui keegi raha sealoleva inimese eest ei maksa, lastakse ta j2rgmisel hommikul v2lja. Saime purjus n6bu ja ta s6bra vanglast v2lja ja j2tkasime 6htut. L2ksime j2rgmisesse karaokebaari (need on v2hesed kohad mis Ixtepecis 88siti sel kellaajal yldse avatud on, kui v2lja arvata igasugused s88gikohad). N2gin seal ka oma inglisekeele 6petajat, kes kohe mind tervitama tuli ja ytles, et tema lauda l2heksin. Hiljem viipas veel k2ega, istusin ta seltskonna juurde ja ta tutvustas mulle oma meest ja s6pru. Oleks napilt temaga ka yhe laulu laulnud, kuid palju laule oli j2rjekorras ja v6ttis liiga palju aega, seega j2i laulmata.

15. sept (teisip2ev).
15. septembril oli Mehhiko isesseisvusp2ev. U n2dalaega olid t2navad t2is Mehhiko riigilipu v2rvuses esemeid (kaunistusi, riideid, riigilippe jms), mida sai osta. 15. 6htul (u kell 11) oli linnas pidu, kuhu k6ik Ixtepeci rahvas kohale tuli, s6durid marssisid natuke aega, lasti ilutulestikku ja rahvas karjus: "VIVA MEXICO!" P2rast seda oli palju muusikat (kohale oli kutsutud b2nd) ja palju tantsimist. Mu hostema ja Anel tahtsid juba kuskil poole 1 ajal 2ra minna, aga ma ei tahtnud veel lahkuda sealt. N2gin Juliet (AFS-iga vah. 6pilane Norrast), kes ytles, et tema pere lahkub sealt u 2 v6i 3 ajal 88sel. Kysisin hostemalt, kas v6in Julie ja ta perega sinna j22da, ta oli kohe n6us ja ytles ainult, et kui koju j6uan, siis koputan ja ta teeb ukse lahti. Hiljem n2gin peol ka Pacot (hostvenda) oma s6pradega. Kysisin ta k2est, kas ta l2heb p2rast pidu vanaema juurde (nagu tavaliselt), ta vastas, et l2heb koju ja tal oli ka koduv6ti. Leppisime kokku, et l2hen hoopis temaga. Tantsisime palju, kuni u 3 ajal lahkusid Julie ja ta pere ning ma l2ksin Paco ja ta s6prade juurde. Veel palju tantsimist kuni kell 5-ni hommikul. Avastasime, et autouksed olid seestpoolt lukus, nii et l2ksime taksoga. Magasin 2 ja pool h, sest kell 9 hommikul pidin juba valmis olema j2rgmiseks yrituseks.

16. sept (kolmap2ev).
Selle kuup2eva hommikul kell 9 oli desfile. See on koolide t2navaparaad vms, mis kuulub iseseisvustraditsioonide hulka. Istusime veel enne lahkumist kodu6ues hostvanemate ja Aneliga. Hostisa ytles mulle yks hetk: "Maria, Olga (hostema) on vihane." Ma kysisin, miks, ta vastas, et on vihane, sest j6udsin liiga hilja koju (kell 5 hommikul). Ma siis seletasin, et n2gin seal Pacot, kellel oli v6ti ja m6tlesin, et pole probleemi, kui hostvennaga seal olen. Ytlesin veel, et kui nad mulle kindla kellaaja ytlevad, siis olen sel kellajal kodus ka. Hostema siis ohkas: "Oeh, Maria, Maria... Sa hakkad varsti pere vahetama!" ja l2ks majja. Hostisa ja Anel naersid ja ytlesid, et see pole t6si. Hostema paistab tihti v2ga t6sine ja ytleb julmalt, aga paljudel kordadel ei m6tle ta t6siselt 8eldud asju, ta lihtsalt ongi selline ja siin peres kasutatakse ysna palju "kurja/julma" sarkasmi. Hiljem sai hostema asjast yle ja oli heas tujus isegi.
Kell 9 l2ksime t2navale, vaatasime paraadi. Alguses marssisid lasteaialapsed, hiljem vanemad 6pilased. Mitmel koolil olid eespool kooli6pilased trummide ja trompetitega. Tegin pilte ka, aga hetkel ei saa yles panna, sest pean otsima parema koha piltide lisamiseks - fotki.com kysib juba raha piltide lisamise eest.
P2rast paraadi l2ksime koju ja sealt edasi hostt2di Irma juurde s88ma. Hostema ja -t2di tegid enchiladaseid (kohalik kuulus toit) ning hostisa ja -onu r22kisid hoovis juttu, ma olin koos nendega. Hostisa r22kis ka onule naerdes, kuidas ma nii hilja koju j6udsin, kuid tema r22kis seda pigem uhkusega, et ma kell 5 koju j6udsin ja juba enne 9 pestud, riides, meigitud olin, et t2navaparaadi vaatama minna. K6ik inimesed mu peres siin on v2ga erineva iseloomuga ja suhtuvad asjadesse erinevalt.
J6udsime koju, pikutasin macas ja r22kisin hostvanaemaga juttu. Yhtlasi yritasn ka natuke magada. M88dus tund, avasin silmad ja Paco oli oma s6braga seal. Mukitud Anel h6ikas mulle r6dult: "Maria, l2hme peole!" Ma olin veel nii unesegane, kysisin, millal, ta vastas: "Ahorita." (st "kohevarsti"). Ma ytlesin alguses, et pigem mitte, aga Anel k2is ikka peale natuke ja r22kis, et see pidu on teistusugune, h2rgadega, kus inimesed ratsutavad h2rgade seljas ja palju muusikat jms. Kysisin, kas selliseid on aasta jooksul veel, ta ytles, et on vaid kord aastas. Hostema polnud kodus, aga hostisa kysis mu k2est, kas l2hen koos Aneli ja ta poisiga (st n2itas oma n6usolekut). L2ksin ruttu pessu, panin end valmis ja l2ksime. Yritus algas kuskil 7 ajal 6htul ja l6ppes 23.00, kuid p2rast seda lasti tantsimiseks veel palju muusikat. T2itsa 6udne oli vaadata, kuidas inimesed h2rja seljas vastupidasid. H2rjad hyppasid v2ga agressiivselt ringi ja h2rja seljas ratsutajad v2ga osavad (arvatavasti pool elu sellega eelnevalt tegelenud). N2gin ka Elberit (oma kooli coordinatorit) seal, nagu ka k6ikidel teistel fiestadel. Ta oli v2ga purjus, tuli juttu r22kima minu ja Aneliga. R22kis, kuidas tal on palju raha, aga raha ei ole tema jaoks t2htis ja tahtis meile syya/juua osta seal, aga meie ei tahtnud midagi.
P2rast kella 11, tantsisime tundaega ja siis l2ksime koju magama, hommikul 2rkasin 5.40 ja s2ttisin end kooli jaoks valmis.

18. sept (reede).
Mu hostn6o Iajaira synnip2ev, sai 15-aastaseks. Siin on 15 tydrukute jaoks k6ige t2htsam vanus (nagu Ameerikas 16 - supersweet 16), seda korraldatakse v2ga suurelt ja uhkelt (showd, esinejad, ligi 150-200 inimest, paljupalju syya/juua jne). Mu hostn6o Iajaira uhke t2histamine on alles detsembris, kuid reedel oli lihtsalt "v2ike t2histamine". Kohale toodi korralik muusikasysteem klubimuusikaga kogu t2navalaiuses, tema maja ette ja kogu pidu toimus t2naval, sest k6ik v6isid osa v6tta, kes tahtsid. Kuna samal 6htul oli ka calenda, mis on siin yks fiesta, siis synnip2eval oli alguses rahvast v2he, kuskil 20-30 inimest. Iajaira ja ta s6branna tulid minu juurde, 8eldes, et yks Iajaira s6ber tahab tantsida minuga ja et l2hme tantsima, sest keegi ei tantsi. Yritasime rohkem rahvast tantsima saada ja paljud isegi tahtsid tantsida, aga keegi ei julgenud, sest keegi ei tantsinud. Me kolmekesi + 3 tyypi l2ksime siis tantsima ja ysna varsti liitusid ka teised.
Kell 2 88sel l6ppes pidu, aitasime hostvanemate ja Pacoga toole kokku panna ja veidi t2navat koristada ja l2ksime siis koju magama.

19. sept (laup2ev).
Sel 6htul oli la vela, traditsiooniline fiesta siin, kus mehed kannavad pikki musta v2rvi pykse ja valget triiks2rki, vahel ka punast 6hukest salli l6dvalt ymber kaela. Naiste riietuseks neil yritustel on "traje tipico". See koosneb maani seelikust ja ylemine osa ilma k2isteta pluus, kogu riietus on tugevast materjalist, peale tikitud palju eri v2rvuses lilli. Selle juurde k2ib ka palju ehteid, suuri ja kuldseid (raske kaelakee, k6rvar6ngad, palju k2ev6rusid). Juustesse pannakse yks lina ja tehakse sellest p2rg, v6i pannakse juuksed peadligi punupatsidena ja pannakse linaga valmistehtud p2rg p2he. Leidsin internetist yhe pildi n2idiseks: http://static.panoramio.com/photos/original/9571336.jpg. La velasid on siin 4-5 igal aastal, septembrikuus. See oli selle aasta esimene la vela ja oli yhtasi ka l2hedal elavate vahetus6pilaste kokkutulek. Tore oli, sain r22kida teiste vahetus6pilastega ja taaskord palju tantsimist. N2gin Pacot ja ta s6pru j2lle, samuti oma hostn6busid ja -onu, olin peo l6pus nendega ja kell pool 6 hommikul j6udsime Pacoga koju. Hostema polnud vihane, sest ytlesin, et a teised vah. 6pilased lahkusid u sel ajal ja ta teadis, et olin koos onu ja n6budega.

24. sept (neljap2ev).
6htul oli calenda. See on siin yks fiesta/yritus, kus paljupalju rahvast linnas k6nnivad t2naval u 3-4 km, lastakse 6hku ka palju igasuguseid v2ga valje ilutulestikusarnaseid pauke ja on igast pillimehi, kes muusikat m2ngivad. Vahel on lyhikesed pausid, kus osa rahvast tantsib (need, kes tahavad). On ka palju neid, kes vaatavad pealt t2navaservadel. L6puks j6uavad k6ik el centrosse, kesklinna n8, kus lastakse ilutulestikku ja p2rast seda pannakse p6lema yks puust ehitatud kujund, mille kyljes on palju ilutulestikulisi asju ja yks mees jookseb ringi sellega. See on v2ga ohtlik tegelikult, igast s2hvakaid lendab rahva suunas pidevalt ja yks sellistest lendas mu hostonu autosse, n88ri peale, mis p6lema l2ks ja mida nad jalgadega ruttu kustutada yritasid. Neid kujundeid on ligi 10-15, mis p6lema pannakse ja erinevad inimesed jooksevad ringi nendega (need, kes soovi avaldavad). Purjus mehed l2hevad siin t2ispeaga kohe ylbeks ja tahavad kakelda, seega toimus ka calendal u 6-10 kaklust ja suur hunnik rahvast l2ks kohe l2hemale pealt vaatama ja kaklejaid yksteisest eemale kiskuma. Igal peol on ka madrina (ristiema vms), kes on nagu selle p6hiisik. Madrina peab kandma traje tipico sarnast riietust, samuti ka tema u 10 saatjat. 24. septembril oli Micheli (hostvenna) tydruk madrina ja mina tema yks saatjatest. Ligi 5 km k6ndimist, terve see aeg k2es hiljem raskeks osutuv kaunistatud hari/luud, jalas kontsakingad. Ysna v2sinud olime p2rast seda.

25. sept (reede).
La vela j2lle. See toimus mu majast yle tee olevas tantsusalongis, l2ksime kogu perega sinna. Algus oli igav, k6igil oli suur uni peal ja ei olnud v2ga tuju tantsida, sest lasti aeglast muusikat. Vahepeal l2ksid teised tantsima ja ma valvasin k2ekotte ja muud v22rtuslikku, mis meie lauas oli. Kui kella 2 ajal hostvanemad 2ra l2ksid, hakkasid inimesed mind tantsima kutsuma ja olemine l2ks elavamaks. kell 5.30 hommikul j6udin koju.

26. sept (laup2ev).
2rkasin kell 11 ja tegime valmistusi Aneli synnip2evaks, puhusin 6hupalle t2is ja riputasime neid igalepoole, hostvanaemad ja -t2did askeldasid k88gis s88gikallal. Kohale toodi suur muusikasysteem ja taaskord oli palju tantsimist. V2ga tore oli. Vanemad inimesed olid hoovis, Aneli s6brad, Anel, hostvennad ja mina natuke eemal lahtises garaazi taolises katusealuses, mis asub meie hoovis. Muusika oli v6imas, rahvas oli l6puks p2ris purjakil ja palju naeru.
6htul oli taaskord calenda. Madrinaks oli Aneli poisi 6de Ludi (aka minu klassi6de) ja Anel l2ks t2ispeaga tema saatjaks, ma olin v2sinud ja ei soovinud tema saatjaks minna, pealegi ei suhtle ma temaga eriti tihedalt. kell 9 lahkus Anel, et saatjaks minna ja u samal ajal ka viimased veel lahkumata kylalised. Ma l2ksin Paco ja Ivaniga (n6bu) calendat t2nava22rde ja hiljem centrosse ilutulestikku ja ilutulestikke t2is puustkujutiste p6lema panemist vaatama. Palju kaklusi j2llegi

27. sept (pyhap2ev).
T2na 6htul on j2lle la vela. L2hme sinna j2lle perega. Arvatavasti ei l2he homme kooli, sest la velad l6ppevad alati u kell 7 hommikul, aga ehk lahkume u 2-3 ajal ja suudan veel hommikul kell 5.30 end enamv2hem inimesena tunda. Teine p2ev kirjutan, mis sellest 6htust saama hakkab.

28. sept (homme) on j2lle calenda, 29. la vela ja 30. j2lle calenda ja nii palju, kui aru sain, siis sellega l6ppevad need traditsioonilised fiestad siin selleks aastaks. Varsti ysna selle k6ige otsa tuleb veel mu synnip2ev. Pidudest siin igatahes v2heks ei j22!

1 kuu Mehhikos, 9. september.

2009-09-11T11:04:00.000-07:00

Mu pere.
Pere Mehhikos on mul t6esti tore! Keeruline on kyll ymber harjuda, et absoluutselt igaks asjaks ja minekuks on vaja luba kysida, aga pole probleemi, sest mu hostvanemad on ysna vabameelsed (lubavad mul v2lja minna).
Hostisa Carlos on ylivahva! Ta on teinud mu siinolemise m2rgatavalt meeldivamaks, sest ta n2itas kohe v2lja, et v6tab mind omaks ja et ma olen nagu tema teised lapsed (st v6in teha k6ike nagu nemadki, pole eraldi reegleid). Kui haigeks j2in, ytles mulle, et l2heme kohe kindluse m6ttes arsti juurde ja tahtis mu koolivormi yhe pluusi ise osta, "sest ma olen ta tytar". Ta on v2ga r66msameelne inimene ja tervitab mind alati h6iskega: "HOLA, MARIIIIA!". Ta naerab k6ige peale, temast kiirgab palju positiivsust.
Hostema Olga on natuke keerulisema iseloomuga. Tal on pidevalt vahelduvad tujud: yks hetk naerab, laulab, r22gib palju (klats jms), j2rgmisel hetkel n2hvb v6i on vait nagu oleks v2ga solvunud ja vastab k6ige peale: "Mhmm.." Alguses arvasin, et ta veel igatseb Tor-i (endist vah. 6p. Norrast, kes siin peres eelmisel aastal elas) ja on sellep2rast selline, kuid teised k6ik r22kisid mulle, et ta ongi alati selline olnud. Vahel on ta naljakalt ylbe, ise t6sine, aga teised naeravad (nt kui ta midagi mu hostvennale ytles, hostisa k6rvalt kommenteeris ja ema n2hvas talle: "Kes sinuga yldse r22kis, ah?!"). Kui tal hea tuju on, siis on ta v2ga tore. Hostisaga on neil t2iesti vastandlikud iseloomud, aga sobivad omamoodi suurep2raselt kokku.
Host6de Anel (25-aastane): talle r22gin ma aegajalt asjadest, millest vanematele eriti r22kida ei taha v6i kysin yle, kui midagi minu jaoks arusaamatuks on j22nud. Kui ta oli natuke v6tnud yks 6htu, siis ta r22kis mulle, et alguses m6tles nii, et tal v6ib olla palju vndi, aga vahetus6pilasest 6de ta endale ei taha, aga tunnistas, et nyyd on ta rahul, et ma selles peres elan ja et saame jagada igast asju (riideid, kingi jms). Ta kutsub mind tihti Marianaks. Anel on l6bus, vabameelne - isasse.
Hostvend Michel (23-aastane) on v2ga armas. Pidevalt kysib mu k2est, kas k6ik on h2sti ja kommenteerib aegajalt, et nii on ilus vms. Meil on siin mingi oma teema 6llenaljadega. Vahel r22gime yksikuid s6nu/lauseid inglise keeles. Ta on ainus siin peres, kes natuke inglise keelt m6istab ja tahab seda 6ppida. Nagu varasemas blogi sissekandes kirjutatud, on ta v2ga kaitsev minu suhtes.
Teine hostvend Jose Francisco e. Paco on n8 pere naljanina. P2rast esimest 2 n2dalat kahtlustasin, et ta ei taha mind sellesse perre, sest u 2 n2dala jooksul ei 8elnud ta mulle s6nagi, lihtsalt tegi n2gusid mulle ja oli yldse natuke imelik. R22kisin Aneliga ja ta ytles mulle, et Paco ongi teistsugune, sarkastiline ja et tema 8eldut ei tohi t6siselt v2tta. Nyyd saan temaga v2ga h2sti l2bi ja mida rohkem ma hispaania keelest aru saan, seda naljakam on, sest ta pidevalt ytleb nii teravalt, aga tajub piiri 2ra, st on aru saada, et ta ei m6tle just eriti t6siselt. Tal on v2ga palju s6pru siin linnas. Kui haige olin, siis kysis, mis mul on ja ytles: "Cuidate!" ("Hoia end!") - st ta oskab ka vahel armas ja hooliv olla.
Vanaema (isa ema), abuelita, on niii armas! Ta pidevalt naeratab ja alati kysib mu k2est, kuidas koolis l2ks ja nii, r22gib mulle oma perest (6dedest/vendadest, minevikust) koguaeg :). Elab sama t2nava otsas. K2ib peaaegu iga p2ev meie majas emaga syya tegemas.

Mu loomad.
Papagoi siin ei r22gi, aga pidevalt vilistab nagu mees vilistab t2naval kenale naisele (pigem filmides): "Whitwiiu!!"
Kass Choky on nii k6hn! Vahel 2rritav, sest alati, kui keegi on k88gis v6i kui keegi s88b midagi, siis ta kr2unub k6rval pikalt ja haledalt. Muidu on armas ja paist ei ytle kunagi 2ra. Hommikuti patsutab mulle vahel k2paga seljale, kui hommikust s88n.
Koerad Cacheton ja Ulises k2ivad ka pidevalt pai nurumas ja hyppavad 2 k2pa peal selle nimel.
Koerad ja kass m2ngivad koguaeg koos siin.

Olen selle kuuaja jooksul t2heldanud ka pere juures omi veidrusi/omap2ra. Nagu n2iteks k6ik siin peres laulavad koguaeg (ja kusjuures v2ga h2sti). L2ksin yksp2ev hostema ja Pacoga linnapeale ja autos laulsid nad duetti, see oli armas.
Teine asi, mida v2ljaspool perekonda v2ga m2rganud pole, on see, kuidas nad k6ik (isegi vanaema): "No!" v2ga eriliselt ytlevad - h2sti lyhidalt, nyyd on see ka mulle kylge hakanud. P2rast seda, kui neile seda v2lja m2rkisin, et nad nii teevad, naeravad nad igakord seda 8eldes, nad polnud ise seda varem t2hele pannud.
Yks omadus, mis mulle selle perekonna juures ei meeldi, on klatsimine, samas tean, et see on osa sellest kultuurist. Nad pidevalt r22givad k6ike k6ikidele mu hostt2didele, -onudele (vahel teistelegi), nt see, et Michel purjus oli yks 6htu ja see, et mu 13-aastasel naabripoisil on tydruk.
Paljud jutud, mida nad r22givad on puhas sarkasm/nali, aga enamus inimesed siin sarkasmi v2ga ei m6ista ja v6tavad neid valesid jutte t6siselt.

Siin kodus on yldiselt nii, et ma olen n6ude pesemise enda peale v6tnud, kuigi aegajalt teeb seda siiski ema v6i vanaema ja siis ma aitan neid 2ra panna. Oma pesu pesen ka ise (kuid ema abiga, sest selle pesumasinaga pole ma veel p2ris 2ra harjunud). Yldiselt kysin tihti yle, kas saab kuidagi aidata, et ma p2ris "niisama s88jana" end siin ei tunneks.

Kool.
Koolis on igav. Mulle meeldivad vahetunnid, sest siis saab teistega palju suhelda ja on naljakas, aga tunnid on m6ttetud. Kedagi siin ei huvita, mida ma teen tunnis. Tund n2eb v2lja selline, et 6petaja r22gib/dikteerib 6pikust teksti ja k6ik teised kirjutavad. 1 tund ma yritasin kirjutada k6ike, mida 6petaja selle yhe tunni jooksul r22kis ja seda klassi6e abiga. K6ikide 6pilaste jaoks dikteerib 6petaja kiiresti, minu jaoks v2ga kiiresti! Seega tundides enamasti joonistan/kirjutan omi asju eesti keeles v6i suhtlen klassikaaslastega. Philipp (vah. 6p. Saksamaalt) v6ttis kaasa suure Sudoku raamatu, mida ta ise kunagi ei t2ida, nii et andis selle Samuelile ja Samuel tirib mulle sealt lehti v2lja tunnis t2itmiseks. Teised vahetus6pilased kuulavad tunni ajal pidevalt mp3-st muusikat. Kodut8id meil ka pole. Pealegi on praegu eksami/t88de periood, kus iga p2ev on u 3 t88d ja kui teistel on t88, siis meie, vahetus6pilased, ei pea olema tunnis.

Yleyldine meeleolu.
Endiselt igatsen Eestit, aga siit veel 2ra kyll ei kipu tulema.

Ma elan seebikas!

2009-09-02T15:56:00.000-07:00

Laup2eva hommikul k2isime Aneliga (host6de) Juchitanis (teine linn, u poole h kaugusel mu kodust), ta pidi m6ned avaldused kooli viima. Niiniii palav on koguaeg, et ma ei suutnud isegi nautida seda, et olen esimest korda selles linnas ja k6ik on j2lle uus ja huvitav, koguaeg tahaks lihtsalt magada. J6udsime sealt kella 2 ajal koju, magasin pool h ja l2ksime Aneli ja ta poisiga ujuma yhte kohta, kus on bassein ja baar ja loomaaed jms koos. Hiljem kodus sai mu hostema mu peale natuke pahaseks, sest ma ei tahtnud syya (ma arvan, et see tuli haigusest, aga t6esti polnud terve p2ev absoluutselt isu ega k6ht tyhi). Ytlesin, et tahan vaid puuvilja vms, et ma ei suuda rohkem syya, aga ta sai natuke pahaseks, sest yks 6un ei toida tema arvates yldse.

Laup2eva 6htul oli siin see minu jaoks kauaoodatud "fiesta de gays". Mainin veel, et siin ja nii palju, kui aru sain, siis igal pool Mehhikos on V2GA PALJU geisid ja nad ei h2bene seda sugugi v2lja n2idata (v2ga graatsilised/naiselikud liigutused). Fiesta de gays on pidu neile ja paljud geid riietuvad selleks p2evaks nagu naine, aga palju ekstreemsemalt (juukse-, ripsmepikendused, lakitud kyyned, paks kiht krohvi n2os, balli/printsessi riietus + paljudel oli kroon ka peas). Pidu toimus minu majast yle tee, yhes tantsusalongis, kus nv-del toimub palju igasuguseid pidusid. Sissep22s maksis 130 pesot (u 130 krooni), aga ma ei pidanud midagi maksma, sest Aneli poiss ytles neile, et ma olen v2lismaalt ja tahan lihtsalt pilte teha arvutisse panemiseks vms. :D Sissep22sul anti kaasa kastit2is 6lut k6igile (fiestadel/pidudel pidi see siin kombeks olema).

Alguses oli show moodi asjandus, kus mehed yhesugustes riietes tantsisid, taustaks synge muusika ja siis toodi sisse "reina" (kuningas siin, kes on gay ja samuti oli end naiseks riietanud) koos 4 kandjaga, aga kuna reina on raske (tyse mees), kukkus ta maha sellelt aluselt ning tegi nagu see oligi nii m6eldud, aga hiljem hakkas vetsus h2bist nutma.

Seal lasti palju muusikat tantsimiseks. Tantsisin isegi paari geiga, naljakas oli. Yks naiseks riietanud gei j2i mulle p2rast tantsu r22kima, kui guapissima (kena) ma olen ja andis mulle selle eest "kingituse", st oma tuulelehviku ja mainis juurde, et see on sydamest temalt mulle :D Hiljem j2i Anelile (host6ele) edasi pikalt r22kima, kui guapa ma olen tema arvates vms.

Yhe mehega tantsisin ka 1 tantsu (ei olnud naiseks riietanud end). Anel ytles hiljem, et ta on ka gei tegelikult, aga see mees oli yldse imelik, sest hakkas mind filmima hiljem eemalt ja tahtis minuga pilti saada. Igatahes tahtsid mitmed gayd enda kaameraga minuga koos pilti saada. Tundub, et eurooplane siin on vist t6esti m6ne jaoks p2ris haruldane n2htus.

88sel yhinesid minu, Aneli ja ta poisiga veel Michel (hostvend) ja ta s6ber (samuti ka kauaaegne perekonnatuttav) Luis. Peo l6pp l2ks HULLUKS! N2gin yhte koolivenda 88sel seal, ta viipas k2ega, et tema seltskonna juure l2heksin. L2ksin, r22isin paar s6na juttu, kuni Michel ja 6e poiss mu nime hakkasid hyydma. Kyllap nad arvasid, et see on m6ni v66ras ligiajaja vms. L2ksin tagasi ja seletasin neile, et k6ik on korras, et see poiss k2ib minu koolis ja tahtis natuke juttu r22kida, aga mu hostvend, kes oli selleks ajaks juba p2ris purjakil, ytles mulle: "No me gusta!" ("Mulle ei meeldi!") ja j2i teda eemalt kurja n2oga j6llitama. Hiljem tuli koolivend uuesti r22kima ja Michel (hostvend) muudkui korrutas talle: "Hey, ta on minuga siin!!" Ma ytlesin, et pole probleemi, aga vend tahtis koolivennale kallale minna. Selleks ajaks olid koolivenna s6brad vahele tulnud ylbe olekuga, Michel t6ukas yhte koolivenna s6pra, millepeale teine n2rvi l2ks ja 6llepudeli vastu lauda pooleks l6i. Michel sai veel rohkem vihaseks ja virutas k2ega yhe kasti t2is tyhjade 6llepudelitega maha. Ytlesin koolivennale, et pole just k6ige parem hetk r22kimiseks ja esmasp2eval koolis r22gime, ta vahetas veel viimaseid s6nu ja l2ks eemale j2lle. Michel oli t6esti V2GA vihane selleks ajaks juba, j2i veel edasi j6llitama teda kurja ilmega, samamoodi ka ta s6ber Luis ja Aneli poiss. Kolmekesi lihtsalt seisid rivis ja j2lgisid mu koolivenda ja ta seltskonda. Luis ytles mulle, et me Aneliga minema l2heksime ja nad j22vad veel sinna. Natuke hiljem hakkasime siiski k6ik koos vaikselt minema ja m88dusime sellest seltskonnast. Michel viskas 6llepudeliga koolivenna suunas (6nneks ta ei saanud pihta) ja l2ks kallale yhele geile (samuti naiseks riietunud), sest see gei ytles midagi vahele vms ja j2i talle ette sellega. Mu hostvanemad olid r6udult n2inud natuke kakluse algust ja tulid sinna (kell oli pool 7 hommikul), l2ksime k6ik koos koju. Mu hostema oli pahane, aga isa ikka naeris (nagu alati :D). Ma l2ksin magama.

Umbes pool tundi hiljem 2rkasin, sest mu toauks avanes. Tegin silmad lahti, Michel seisis ukse juures, tuli istus mu voodiservale ja kysis: "Sa oled vihane mu peale?" Ma: "Mis?.. Ma ei tea.. Natukene..." Ta patsutas mu k2evarrele, ytles: "Selline ma olen," ja l2ks minema. Ma magasin edasi.

Pyhap2eval kell 14.00 oli v2ike vahetus6pilaste kokkutulek. K6ik tulid kokku kes siin u 2 h raadiuses elavad (u 10 vah. 6pilast koos perega). Kell oli 13.45, kui mu hostisa vaatas rahulikult telekat ja mu hostema, -vanaema valmistasid syya... Niimoodi see aeg m88dus kuni kell 16.00 lahkusime kodust. Sinna j6udsime viimastena ja kohe 8eldi: "Tulge siia ette." Yks korraldaja ytles mulle: "Nii, tutvusta end nyyd hispaania keeles - su nimi, riik ja tutvusta pere." Ma olin terve n2dala m6elnud, mida seal 8elda (igast h2id asju oma hostpere kohta), aga k6ik toimus nii kiiresti, et ma lihtsalt tutvustasin pere, kes on kes ja muud ei midagi! P2rast seda pidas mu hostisa pikema k6ne, kus r22kis nii palju head minu kohta. Mul oli nii paha tunne selle p2rast. 6nneks teised vahetus6pilased ytlesid mulle hiljem, et keegi nendest ei r22kinud midagi rohkemat ja seletasin ka hostperele hiljem, et tahtsin 8elda rohkemat, aga k6ik l2ks lihtsalt liiga kiiresti.

P2rast kokkutulekut l2ksime otse isa n6bu poja synnip2evale, aga kui kohale j6udsime (u 18.00) oli synnip2ev juba l2bi saanud ja synnip2evalaps m2ngis meie maja internetiputkas x-boxi oma s6pradega. Saime seal tyki torti , andsime kingid pereisa k2tte ja lahkusime.

J6udsime u poole 7 ajal 6htul koju. Kodu6ues oli Michel oma parima s6bra Jose Carlosega. Selgus, et Michel polnud p2rast geipidu maganud terve 88 + p2evl2bi s88mata ja peale joonud, ta oli v2ga purjus selleks ajaks, Jose Carlos oli ka piisavalt purjakil. Michel pikutas macas (nii kutsutakse siin neid kiikuvaid v6rkvoodeid), hostvanemad, -t2di l2ksid peegliga ta juurde, uurisid teda natuke ja lahkusid tuppa, ma j2in sinna juttu r22kima nendega. R22kisime sellest kakluses, Michel korrutas mulle inglise keeles (mida ta eriti h2sti just ei oska): "I am jelous!" ja seletas mulle, et ma v6in edaspidi ainult temaga tantsida ja r22kida. Natuke hiljem j2i ta magama, ma r22kisin Jose Carlosega edasi, kes j2i mulle oma minevikust r22kima ja oleks seda tehes ysna napilt nutma hakanud (arusaadav ka, sest ta elu oli paar kuud tagasi p2ris julm seebikas).

Ma teadsin, et vennad siin kaitsevad v2ga oma 6desid (liialdades!) meeste eest, aga ma poleks arvanud, et asi r22kimise p2rast kakluseks kisub. Igatahes pidi see ysna tyypiline Mehhikos olema, et t2ispeaga kakeldakse. Yleyldse, kui keegi minuga geifiestal r22kima tuli (oli see siis m6ni koolivend v6i keegi muu, oli kohe Michel v6i Aneli poiss platsis ja kysis tyybi k2est, mis ta tahab ja k2skis minema kaduda. Isegi, kui ma seal vetsus k2isin, leidsin v2lja tulles Aneli poisi, kes minuga koos 15 meetri kaugusele seltskonna juurde tagasi jalutas.

PS! LISASIN PILTE: http://public.fotki.com/Maria-B/

3. n2dal.

2009-08-27T15:32:00.000-07:00

Mu hostisa r22kis mulle yksp2ev, et lasi oma yhel t88mehel mulle uue voodi teha. Ma ytlesin kyll talle, et praegune voodi on ka t2itsa hea, aga ta vaidles vastu, et see praegune voodi ei k6lba kuskile, sest see on vana vms (ma kyll sellest aru pole saanud, et vana on). Reedel l2ksime siis uuele voodile j2rele, panime auto peale, s6itsime koju sellega ja hostvend ja hostisa yritasid selle minu tuppa saada - sellega oli igavesti palju jama... Said v2ravast l2bi, koduuksest ka, aga trepist yles ei saanud. Sidusid siis 2 voodijala ymber n66ri ja t6stsid kahekesi voodi yles ning mina ja hostema v6tsime selle R6DULT vastu :D Hoidsime voodit 2-st jalast kinni, hostvend jooksis ruttu yles ja tirisime voodi r6dule. Edasi (voodi tuppa saamine) l2ks juba lihtsamalt. Igatahes on uus voodi poole suurem ja k6rgem ja tutika madratsi sain ka sinna peale :)

***

Tibi teema: esmasp2eval v6tsin kyynelaki maha kyyntelt ja siis avastasin, et ainus kyynelakk, mille Eestist kaasa v6tsin oli nii 2ra kuivanud, ei hakanud peale panema, l2ksin teisip2eval lakkimata kyyntega kooli, m6eldes, et l2hip2evil l2hen kyynelakki otsima. Esimese tunni ajal koolis pidime v6tma end neljastesse gruppidesse, ma olin koos 3 klassi6ega yhes ryhmas, kellega polnudki varem v2ga suhelnud. Meil oli ryhmat88 vist juba tehtud, igatahes ei pidanud midagi tegema enam. Nad n2gid, et mul on pikad lakkimata kyyned ja yks kohe kysis: "Kas v6in su kyyned 2ra lakkida?" Tal oli kyynelakk kaasas. See peale siis yks v2rvis yhe k2e kyyned, teine teine tydruk teised kyyned ja k6ik olid rahul :D

***

Hetkel on nii, et ma olen haige, enam mitte niiv2ga gripis, aga natuke midagi muud. Eile koolis (tegelikult p2rast 2rkamist juba) tundsin end t6esti halvasti - syda oli paha, v2risesin ylekere, n6rkus + k6hus k2isid teravad valud l2bi kuskil 5 sekundit siis l2ks yle, natukese aja p2rast uuesti nii ja nii p2ris pikalt. Elber (coordinator vms) kysis mu k2est koolipeal, et kuidas l2heb, ma ytlesin talle, et tunnen end tiba halvasti ja n2itasin, et k2si v2riseb vms, ta ytles, et l2hme kohe inka 6petajaga koos kooliarsti juurde, aga ma vastasin, et pole vaja, et see l2heb varsti yle.. Ta ytles selle peale, et kui yle ei l2he, siis r22gi kohe inka 6petajaga. 3. tund oli p2ris piinarikas, t6esti oli n6rk olla. L2ksin p2rast kolmandat tundi (yhtlasi ka s88givahetund) inka 6petajat otsima, r22kisin talle, et tunnen end halvasti. Ta s6idutas mind oma autoga koju, selgitas mu hostisale, mis mul viga on ja hostisa ja hostemaga l2ksime kohe arsti juurde. Ta katsus mu k6htu natuke ja ytles lihtsalt, et gaasid vms ja andis 2 pakki ravimeid kaasa. Ei aidanud midagi, magasin terve p2eva, aga ikka oli uimane olla ja k6huvalud k2isid yle. T2na hommikul kell 7 l2ksime mingi teise arsti koju, sest hostisa eile ytles mulle, et ta on kurb, kui mul halb on, et kui natukenegi 88sel paha on v6i valutab, siis 2rataks kohe tema yles, sest ma olen ta tytar jne... Ta hoiab mind niiv2ga siin. Aga t2na vaatasin, et see arst, kelle juures k2isime, oli t6esti hinnatud arst, ma arvan, sest tal olid igast diplomid seinal ja tundus v2ga asjalik olevat, ta vaatas mu silmad, kurgu yle, katsus k6htu jne. Selgus, et mul mingi jama kurgu ja k6huga. Et kurk on h2sti punane vist (kuigi ei valuta) ja siinne toit m6jus k6hule halvasti - nad s88vad siin liiga palju rasvu, v2he salatit jne. M22ras mulle 7-ks p2evaks dieedi moodi asjanduse - ei tohi syya rasvaseid asju, st tohin syya v2he liha, v2he piima, ei tohi majoneesi syya, tuleb syya palju puuvilju, juua p2evas 3 liitrit vett (mitte kylma), tohin juua veel ainult naturaalsetest puuviljadest mahlu. Seal oli p2ris pikk nimekiri, mida tohib, millest tuleb hoiduda + pean v6tma n2dalaega 4 erinevat ravimit.

T2na magasin j2lle pool p2eva maha - magamine teeb haiguse ajal head. Tundub, et need ravimid aitavad samuti m2rgatavalt paremini, kui eilsed. Homme l2hen j2lle kooli.

Lyhijutud.

2009-08-21T10:49:00.000-07:00

Kirjutan siia lyhijutte, mis on siiani toimunud:

Kooli kohta veel nii palju, et teised vahetus6pilased, Samuel ja Philipp, kes Cobaos (mu koolis) k2ivad, on koos nooremate 6pilastega yhes klassis (14-16-a.), mina koos vanematega (16-18-a.), sest nad ei jaga hispaania keelest v2ga midagi, aga ma suhtlen siin nii palju oma hostperega, et tuleb juba enamv2hem v2lja midagi, seet6ttu pandi mind mingisugusesse special gruppi, mis t2hendab seda, et mul on tunde 4 erineva klassiga, aga enamasti ikka nende vanematega.

***

Kool algab mul siin igal hommikul kell 7! Ja siin majas on yldse k6igil kombeks v2ga vara 2rgata. Kella 9-ni magamist nimetavad nad kaua magamiseks. Nv-l 2rkan enamasti kuskil 8.30. Siin on tegelikult varajane 2rkamine loomulik, sest vara l2heb valgeks ja siis ei tahagi v2ga palju kauem magada.

***

Pyhap2eva 88sel kell 3 l2ks mul uni 2ra, sest m2rkasin, et ventilaator l6petas t88tamise. Yritasin k2ima lylitada, kuid ei 6nnestunud, proovisin tuld ka p6lema panna, kuid seegi ei t88danud. Olla hommikuni ventilaatorita oli 6udne, yldse ei saanud rohkem magada, sest lihtsalt nii palav oli. Hommikul kell 5.30 2ratasin hostema yles kysides, kas v6ib pessu minna, et kas see t88tab yldse, sest k6ik muu ei t88ta ja ei tahtnud viimast vett ka 2ra kasutada. Hostema t6usis kohe yles, ytles, et v6ib kyll pessu minna, ise askeldas natuke ja 5 min hiljem oli ka elekter t2itsa olemas.

***

Mu hostema siin kurtis mulle, et talle ei mahu enam oma riidedki selga, et nii palju kaalus juurde v6tnud ja sellep2rast k2ib pmst igal hommikul kell 6.30 jalutamas. Siin peres on yldse mingi "mondongaso" teema, t2hendab suurt k6htu vms. Mu isa armastab seda iga p2ev korduvalt 8elda. Nad (mu hostpere) pidevalt m6nitavad selle nimega yksteist ja teisi, aga mitte yldse pahaga.. Iseenda kohta ytlevad ka seda jms. Naeravad, et ma s88n siin nii v2he, aga kyll ma 6pin korralikult s88ma ja siis on ka mul tagasi tulles "mondongaso" ees :D

***

Yks poiss l2ks klassi ette ja pidi tahvlile yhe lause inglise keelde t6lkima, siis teised poisid naersid ja h6ikasid midagi, ma ei saanud v2ga aru, mida t2psemalt ja siis inglise keele 6petaja ytles mulle: "They are just making fun of him cause he is gay!" Ysna ebatavaline, et 6petaja nii ytleb, kysisin, kas poiss ise teab, et teised seda teavad, et ta gay on, 6petaja vastas sellepeale: "Jah, ta on 6nnelik selle yle!" (Ja kusjuures oligi.) Sama 6petaja viskas veidi hiljem yhe tydruku klassist v2lja, sest ta olevat l2inud geipoisi juurde ja 8elnud talle v2ga ropusti, 6petaja t6lkis mulle enamus roppused inglise keelde 2ra :D

***

Yks p2ev l2ksin paari klassivennaga "vaidlema", sest nad ytlesid, et ma olen "rubia", mis t2hendab blondi. Ma vaidlesin vastu, et see ei ole blond, aga nad sellepeale l6id k2ed kokku ja ytlesid: "Yeaaah, rubia!!"

***

Koolis oli veel paar inimest, kes hakkasid kysitlema, kuidas miski eesti keeles on. Meil oli 1 vaba tund ja terve selle tunni jooksul kysisid iga s6na kohta, mis p2he tuli ja p2rast iga minu eestikeelset s6na l2ks yks tyyp eriti 2ksi t2is, tegi suured silmad p2he ja kysis: "COMO?!" Nad muidugi yritasid k6ike j2rele 8elda. Naljakad inimesed siin.

***

Mul on yks imelik 6petaja, kes annab mulle enamus tunde. Ta pidevalt kommenteerib mind klassis k6va h22lega, nagu nt kui juuksed lahti hoidsin koolis yhel p2eval, siis ta ytles: "Ooo, Birdzhitta on nii ilusaks end t2na teinud," vms ja kysis, kas mu juuksed on v2rvitud, et need nii "blondid" on. Ta kutsub mind pidevalt "mi amiga Birdzhitta"´ks.

***

Olen endale mingisuguse gripi kylge saanud. Arvan, et hostisalt, sest p2rast pyhap2eval maal k2imist oli hostisal kurk haige, nyyd on minul nohu ja k8ha ja koer on ka gripis (aevastab v2ga tihti). Terve siinoleku aja jooksul (13 p2eva) on 2 korda vihma sadanud ja seda ka ainult tund-paar p2evas, muidu paistab pidevalt p2ike - kah vihmaperiood ;)!

Pildid! :)

2009-08-17T18:02:00.000-07:00

M6ningaid pilte siis minu vahetusaastast siiamaani: http://public.fotki.com/Maria-B/

Haha..

2009-08-16T14:53:00.000-07:00

Kui siia tulin, siis Michel (hostvend) kysis mu k2est, kuidas mu teist nime h22ldatakse, ma ytlesin talle Birgitta, ta ytles, et see on imelik nimi. Ei j22nud v2ga pikemalt kysima, naeratasin lihtsalt.
P2rast seda on p2ris mitmed seda kysinud, eriti koolis. Nende jaoks t6esti omap2rane nimi vast.
Nyyd yleeile r22kisin Manueliga, yks tyyp minu linnast. Ta kysis samuti, kuidas mu teist nime h22ldatakse ja kui talle ytlesin, hakkas ta naerma, kysisin, et miks naerab, hiljem seletas mulle. Selgus, et siin "berga" t2hendab mehe suguelundit, ja v2ga v2ga sarnase h22ldusega s6na bergita on siis nagu v2ike mehe suguelund. Ja siis 6ega r22kisime sellest hiljem ja naersime, selgus, et Hallaste, kui 8elda "l" lyhemalt, t2hendab "t6mbama" :D Minu nimi on p2ris perversne siin... Nyydsest ytlen k6igile h22lduse kohta: "Maria Birdzhitta Hallaste" ;)

Kool.

2009-08-13T13:59:00.000-07:00

(J2rgnev l6ik on ysna igav vast Teie jaoks, liiga detailne - endal aastate p2rast huvitavam meenutada nii.)

Teisip2eval l2ksin hommikul kell 8 kooli vanematega. L2ksime migni coordinatori (ta on nagu 6ppealajuhataja vms) kabinetti, r22kisime seal tykkaega ja siis tuli yks inglise keele 6petaja, ta seletas mulle natuke, et kool siin on v2ga lihtne ja pole yldse selline nagu Euroopas jne. L2ksin siis koos inka 6petajaga ja selle coordinatoriga yhte klassi (mu vanemad l2ksid koju), seal k6ik vaatasid suu ammuli, nagu poleks elusees varem eurooplast n2inudki (kuigi, enamus siin teavad Tor´i - poiss, kes elas samas majas eelmisel aastal, kus ma elan praegu ja samuti Eestist Kadrit, kes elas samuti Ixtepecis eelmisel aastal ja k2is samas koolis). 6petaja r22kis natuke teistele minust ja siis pidid k6ik j2rjest pysti t6usma ja oma nime mulle ytlema. Kui aus olla, siis mul ei j22nud ykski nimi meelde! Aga siis istusin edasi vaikselt, k6ik siblisid ringi jne, ei julgenud minuga eriti r22kida, sest k6ik arvasid, et ma ei oska yldse hispaania keelt. Lihtsalt vaatasid koguaeg silmanurgast ja naeratasid jms. Yks tydruk (Victoria vist oli) astus siis ligi ja kysis, kas tahan tema ja mingite teiste tydrukutega l6unat syya... Hiljem sama tunni ajal istus yks teine tydruk maha minu k6rvale ja hakkas r22kima minuga. Lihtsalt tavaasju, et kuidas Eestis ilm on jnejne.. Igatahes sellest edasi hakkas sujuma, nad said aru, et ma saan enamus asjadest siiski aru.
J2rgmise tunni ajal tuli ka Samuel (YFU-ga vahetus6pilane Taanist) klassi koos inka 6petajaga ja siis hakkas uuesti nimede nimetamine pihta. :D
M6ni tund hiljem l2ksime Samueli, Victoria ja Juaniga kooli s88klasse (v6inoh, pigem nagu v2likohvik siin). Juan on niii lahe :D Ta on niii gei, aga v2ga lahe. Nagu filmides need geid, koguaeg kurdab, et talle ei meeldi oma nimi, sest "Alexander v6i Alex oleks ju nii palju lahedam!" ja talle ei meeldi oma juuksed, sest koolis k2sti lyhemaks l6igata, et tal olid varem pikemad. Ta on umbes selline nagu Peeter m6ndadest Hiina ilueedidest r22gib. Juan meenutab mulle tiba ka J6elat Peetri klassist, aga h222sti s6bralik :)
Aga jah, Juani ja Veronicaga olen k6ige rohkem suhelnud praeguseks.

Aga esimesel p2eval panime Samueliga 2-3 tundi poppi. Sest me oleks pidanud inka 6petajaga olema terve p2eva, aga ta 6petas igale klassile t2pselt sama teemat (less...than ja more...than vms) ja ta lubas meil niisama olla, aga dire ei tohtinud teada seda vms :D

Ja eile juhtus nii, et vanemad teadsid, et saan 14.30 koolist lahti, aga tegelikult sain 11.30 hoopis ja coordinator ei saanud mu isa ka k2tte telefonitsi, ytles: "no existe" :D Ootasime siis poole 3-ni Samueli, Juani ja Victoriaga koolis. Eile yhines meiega ka Philipp (YFU-ga vahetus6p saksamaalt) ja saime uue tunniplaani, et oleksime k6ik erinevates klassides.

T2na hommikul magasin ma sisse! Iga p2ev algavad tunnid mul kell 7 ja lahti saan 14.30, reedeti 13.30. 2rkasin t2na hommikul kell 6.50 - ei kuulnud 2ratuskella. Panin riidesse ja vend viskas kohe kooli 2ra.

Koolivormiga on nii, et seda mul pole, teistel suurel enamusel on (kuigi on yksikuid, kellel pole, sest on alles esimene v6i teine koolin2dal). Aga nii palju, kui aru sain, siis pyhap2eval ostame koolivormi.

Koolis on v22ga igav tegelt, k6igest veel aru ei saa ja palju peab kirjutama, aga ma eriti ei kirjuta, sest minu jaoks l2hevad nad liiiga kiiresti edasi koguaeg (ei suuda k6ikidest s6nadest veel aru saada) ja kodut8id ma ka tegema ei pea 6nneks, niii et mul suht savi, mis teen, kuulan 6petajat ja kirjutan s6naraamatust yksikuid s6nu v2lja, mille meenutamisega mul alati raskusi tekib jms.
Aga vahetunnid on huvitavad v2hemalt, sest k6ik tahavad koguaeg suhelda ja kutsuvad mind enda keskele istuma ja nii. Ja mitu korda on olnud ka nii, et kuulen, kuidas keegi karjub: "MARIAAA!!", vaatan seljataha ja seal on kari inimesi - pole 6rna aimugi, kes hyydis :D Aga enamv2hem k6ik teavad mu nime juba, mina tean ainult KAHTE nime + vahetus6pilaste omi, aga poco a poco (v2hehaaval tuleb).

Nii paljust oleks tegelt kirjutada - aga teinekord!

Yleyldiselt on niii, et ma igatsen V2GA Eestit, kuid samas meeldib ka siin. Iga p2evaga l2heb omamoodi m6nusamaks - kodusemaks. Varsti l2heb veel paremaks, kui on rohkem s6pru/tegevust, sest enamasti on nii, et mida v2hem ma kodus olen siin, seda v2hem m6tlen Eestile.

2. p2ev Mehhikos.

2009-08-10T16:57:00.000-07:00

T2na k2isime hostvenna ja host6ega ojo de aguas (suur v2libassein) ujumas. Maksis ainult 10 pesot, rahvast oli ysna palju :) Aga teel sinna s6itsime ka mu koolist m88da ja nad avastasid, et mul on kool peal juba... :D Seeega, homme l2hen kooli! :D Koolivormi mul veel ei ole, aga hostisa ytles, et pyhap2eval ostame vms, nii et ma k2in n2dalaega oma riietega koolis.
Teel tagasi ajas mu hostvend iguaani alla (iguaan jooksis auto ette), mille peale nad korra ahastasid ja siis ytlesid ysna v6idukalt: "S88K!!" ja v6tsid selle kaasa, l6unaks s6ime k6psetatud iguaani :D

V6rkkiike j2in ka t2na magama, need on nii mugavad ja neid on siin 2.. Need v6rgust ehitatud, mis on m6lemalt poolt k8iega yhendatud puu kylge.

Agajh, see pereisa on siin t2itsa tore, naerab koguaeg mu yle, sest alati, kui ta kysib mu k2est, kas mulle meeldib koolis k2ia, siis ma m6tlen enne vastamist ja siis ytlen "natuke" vms, :D Ja ta on h2sti lahke, eile pidas loengu maha, et ma v6in hostvanemaid kutsuda, kuidas tahan, (ema/isa v6i nimepidi) ja t2na r22kis, et ma kindlasti igatsen oma vanemaid, kes on v22ga kaugel, aga see on nyyd minu kodu ka ja r22kis t2pselt, kes siin elavad (mu host6el ja yhel hostvennal on puhkus praegu, niiet nad praegu siin koguaeg, aga muidu ei ela siin jne) ja ytles, et kui ma kunagi tahan kellelegi kylla minna, nt Samuelile, kes on vahetus6pilane Taanist, v6i kellelegi teisele.. v6i kui tahan osta midagi, siis pean ainult ytlema ja nad viivad mind.

Egas midagi, ootan homset ja loodan, et elu l2heb huvitavamaks kooliga. :)

Ma olen Mehhhiiiikooooooos!

2009-08-09T18:52:00.000-07:00

4. august kell 6.15 hommikul istusin lennuki peale, et lennata Helsingisse, vahetada lennukit, et sealt lennata Pariisi, kus vahetasin uuesti lennukit ja lendasin Mexico citysse.
Mehhiko lennujaamas tuli mulle vastu 2 vanemat naist YFU sildiga, muudkui korrutasid mulle midagi hispaania keeles, ma ei saaanud aru, v6tsin oma s6naraamatu v2lja ja yritasin s6nu otsida. Nemad muidugi inglise keelt ka ei osanud s6nagi. Igatahes kuulsin lausest 2ra s6na PUEBLA, mis k6las natuke tuttavalt, vaatasin yle s6naraamatust, seal oli kirjas "village". M6tlesin, et pean eriti hullu kylakohta minema. Nad andsid mulle telefoni, kus yks mehhiklane seletas mulle inglise keeles, et ma 66in 1 66 Pueblas (3. suurim linn Mehhikos) ja 66bin tema ja tema tytre juures ja siis p2eval l2hen uuesti tagasi lennujaama bussiga. L6petasin k6ne, 2 naist panid mu bussipeale, andsid pileti k2tte ja ytlesid "mine".
S6it Pueblasse kestis 2 tundi, t6esti oli ilus, mulle meeldis. Tegin ka m6ningaid pilte, mida hiljem kunagi yles panen. Aga jah, selgus, et j6udsin sinna p2ev varem, kui k6ik teised vahetus6pilased ja sellep2rast 66bisin seal. V2ga s6bralikud inimesed olid, 1 naine ja tema tytar (minuvanune). Kell 3 p2eval l2ks alles buss tagasi lennujaama poole, seega oli meil palju aega hommikul. L2ksime sellele tydrukule kingi otsima suurematesse ostukeskustesse ja p2rast seda n2itas pereema mulle linna t2htsamaid kohti (mingi katedraal ja m6ni park jms). Viis mind s66ma mingisugust Mehhiko toitu (Semitas), mis oli v2ga kuulus, kuid ainult Pueblas, see oli mingisugune Puebla special toit. See pereema oli niii armas! Korrutas mulle p2rast mitu korda, et mul on s6pru Pueblas ja et ALATI, kui tahan, v6in nende juures 66bida, mis oli v2ga armas temast. :)
Hiljem samal p2eval tutvusin teiste vahetus6pilastega ja l2ksime Guernavacasse, seal oli mingi ilus hotell, veetsime u 5 p2eva seal, k6ik p2evad t2is loenguid kultuurishokkidest ja muust sellisest. Mind pandi seal 1 tuppa yhe tydrukuga tsiilist, kes ei osanud s6nagi inglise keelt. Aga see oli hea tegelt, natuke ikka r22kisime kuidagi, kuigi oli p2ris keeruline minu jaoks! Viimasel 6htul pidime k6ik tegema mingisuguse etteaste, mis tutvustab meie riiki. K6ik tegid midagi huvitavat, laulsid vms.. Aga ma olin YKSI, seega k6ik vaatasid mind yllatunud pilguga paar p2eva enne etteastet kysides: "You have to do it ALONE??!" Ma ise eriti ei p6denud seda. Agajah, kui 6ige hetk oli k2es, siis valiti k6igepealt saksamaa grupi ja siis kysiti: "Who wants to be the next one?" Ja yks karjus: "ESTONIAA!" siis tuli teiselt poolt: "MARIAAAA!!" ja pool saali plaksutas taktis karjudes: "ESTO-NI-A! ESTO-NI-A!" :D Ma kysisin alustuseks k6igilt, milline eesti lipp v2lja n2eb, kuid k6ik pakkusid vale j2rjekorra. N2itasin siis riigilippu ja r22kisin natuke Eestist ja kysisin, mida lauseid, mille eesti keelset t6lget nad tahaksid. H2sti l2ks.
Aga jah, soome keelt oli niii hea kuulda, sest eesti keelt ma r22kida ei saanud ja soome keel meenutas mulle seda natuke :) Ja yks tydruk Soomest meenutas mulle niiiiv2ga Monikat :D
Igatahes oli laager p2ris tore ja v2rkki. Kuigii, viimasel p2eval tundsin end kahtlaselt, k2si v2rises, k6ht korises alatasa ja valutas natuke, imelik igatahes ja kuidagi uimane/imelik olla. Ma olen kindel, et see oli sellest toidust. Siiani pole p2ris yle veel l2inud, sest k6ht vahel valutab, aga pole hullu midagi, elan yle selle :)
Ma tegelikult olen oma esimest p2eva uues peres nyyd, pere on tore, v22ga s6bralikud. Nad tulid mulle lennujaama vastu suuure lillekimbuga, kus oli 12 roosat roosi :)! Pereisa r22kis minuga pika jutu maha, kysis palju kysimusi. Ma saan juba enamusest aru, millest nad r22givad, aga vastata on tiba keeruline veel, kuid vajaliku saan aetud. Pereema p2rast r22kis minuga ka u pool h igast sugulastest ja sellest, mis probleemid pereisal koolis olid (et streigib praegu jne).
K2isime host6ega kuskil t2navaturul, aga see oli korralik koht.. nagu mingi pood oleks, aga lihtsalt v2rske 6hu k2es vms. Seal myyakse igast riideid jne, ma ei ostnud veel midagi, aga k6ik on t6esti v2ga odav siin. Ja p2rast k2isime perega kuskil v2lirestoranis s66mas, tacosid ja suuuuri krevette :)
Ja siin on v222ga palav! Mitte, et p2ike paistaks vms, see paistab ka koguaeg, aga praegu on kell 21.21 ja niii palav on lihtsalt.
Elan 1 p2ev korraga ja saan hakkama.